3 märts 1996

Juhtide kogemused

Eesti ärimaastiku loonud juhid leiavad, et neil on juba piisavalt kodumaist kogemust, mida tuleks kokku võtta ja koos analüüsida

Restruktureerimise osas prognoosib Arro, et kui veel ei tehta selget vahet juhi ja omaniku vahel, kes sageli on ühes isikus, siis pea eristub omanike-kapitalistide grupp palgatud juhtidest.

Eesti Mobiiltelefoni direktor Tõnu Tee peab sellist arengusuunda loomulikuks, kuna firmad kasvavad ning nende omanikud ei suuda enam üksi juhtida. Tee ei näe ka põhjust, miks peaks üks eduka firma omanik 18 tundi ööpäevas tööd rühmana ja koguma raha, millega ta midagi ette ei võta. «Raha eest võib ju palgata professionaalse juhi, käia ise Kanaaridel puhkamas ning mõelda välja uusi äriplaane,» lisab Tee. Ta nõustub, et Eesti firmajuhtidel on palju kogemusi, mida jalgratta leiutajatele jagada. Küsimusele, kas tippjuhtide konverents on vajalik, annab Tõnu Tee mõtlikult jaatava vastuse. Tee kaasaks konverentsile ka ajakirjanikud, et need lõpetaksid kraavi pervelt laiba otsimise ning märkaksid, kui jõudsalt on Eesti ettevõtjad edasi läinud.

Tippjuhtide konverentsi mõttest huvitub ka ASi Levi & Kuto direktor Toomas Peek, pidades vajalikuks näiteks ühe ala spetsialistide diskuteeriv-analüüsivat kohtumist. Konverentsi võtmeesinejad pole lõplikult selgunud, ent Bayeri kaubandus-tööstuskoja organiseerimisel oodatakse esinema BMW, Allianz'i või Siemensi kontserni tippjuhti.

Eestist on oma põhimõttelise nõusoleku esinemiseks andnud Hansapanga peadirektor Jüri Mõis, kes räägib Hansapanga tekkeloost olukorras, kus puudus veel ärikeskkondki. Ettevõtte restruktureerimisest Baltika näitel teavitab firma peadirektor Meelis Milder. Kolmanda Eesti ettevõtjana nimetab ürituse organiseerija IN Grupi juhatuse esimeest Andres Liinatit, kelle hotellide juhtimisleping on Eesti juhtimispraktikas uudne. Liinat on sõlminud managementlepingud hotellidega Olümpia ja Central ning ettevalmistamisel on leping Pärnus asuva hotelliga Strand. «Juhtimise jaoks on tähtis informatsioon,» põhjendab Liinat konverentsi vajalikkust, «kuigi juhtimine on universaalne, on iga firma juhtimisel oma spetsiifiline maik.»

Eesti-Ameerika ühisettevõtte, Vesicol Eesti ASi tegevusest ja oma kogemustest kõneleb Lynn Sharpe. Vesicoli korporatsiooni investeering endisesse Kohtla-Järve keemiatehasesse on seni Eestisse tehtud investeeringutest suurim. EK peadirektor Enn Pärn räägib kvaliteedisüsteemi juurutamisest ning EK kogemusest kvaliteedisüsteemi juurutamisel. Juhtimisest ja infotehnoloogia tänastest kogemustest ja tuleviku väljavaadetest teeb ettekande ASi Baltic Computer System direktor Ants Sild.

Motivatsiooni ja demotivatsiooni era- ja riigiettevõtetes analüüsib Madis Habakuk, Eesti kõrgema kommertskooli president. Haridus- ja teaduspoolt esindab kultuuri- ja haridusminister Jaak Aaviksoo, kellel on kogemused hariduselu juhtimisest erinevatel tasanditel ning kes kerkis juhina esile ajal, mil Tartu ülikoolis algas suurem restruktureerimine. «Kuigi ülikooli ei saa võrrelda keemiatehasega, on ühisjooneks, et mõlemas organisatsioonis tuli inimesed tööle panna,» kommenteerib Tõnis Arro. Hoiupanga juhatuse liige Aavo Kokk, kes on samuti konverentsi mõtte algatajaid ning esineb teemal, kuidas teenindussfääri juhtida ja teenindustaset parandada, põhjendab idee sündi: «Majandusolud Eestis on muutunud ning selgunud on uued mängureeglid. Juhtimisala professionaalid on saanud kogemusi, mida tasub teistele jagada.» Teemade valikut põhjendab korraldustoimkond sellega, et finantside ja turunduse juhtimise kõrval on kvaliteedi ja inimressursside juhtimine Eestis hoopis vähem arenenud, kuigi organisatsiooni ülesehitamine on aktuaalne pea kõigis ettevõtetes.

Küsimusele, miks konverents toimub Pärnus, vastab Tõnis Arro, et igapäevasest ärikeskkonnast eemal olles ei saa osavõtjad iga hekt ära käia oma asju ajamas ja pakilisi kohtumisi kokku leppida. Arro lisab, et juhuslikud peoõhtud on jäänud kogemuste vahetamiseks nappideks.

Ameerika avastamisele konverentsi korraldajad siiski ei pretendeeri, näiteks samal ajal toimub Yokohamas maailma kvaliteedi kongress, kus arutletakse samadel teemadel.

Kui esimene konverents õnnestub, soovivad korraldajad selle muuta iga-aastaseks traditsiooniks. Firmajuhtide huvipuudusest ei saa rääkida, kuid eelnõudeks on, et konverentsi märksõnad oleks asjalikkus ja tulemuslikkus. «See peaks olema hästi organiseeritud, sest lõõgastavateks saunapidudeks pole täna enam aega,» lisab Eesti Mobiiltelefoni peadirektor.

Hetkel kuum