3. märts 1996
Jaga lugu:

Metsatööstus vajub sohu

AS Virumaa Metsatööstus langetab ja töötleb metsa Ida- ja Lääne-Virumaal. Virumaa metsatööstuse juht Rein Strauch tõmbab kaardil diagonaali Peipsi järve äärest Lohusuult kuni Võsuni Soome lahe ääres. See maa-ala hõlmab firma tegevuspiirkonna. Virumaa metsatööstusele pakuvad samades metsades konkurentsi Rootsi kapitalil põhinev AS Mets ja Puu ning AS Lumiforest, mis kuulub Soome kontsernidele Enso ja Veitsiluoto.

Rakvere metsamajandi erastanud Virumaa metsatööstuse juhi sõnul algasid raskused siis, kui Eestisse tulid välisfirmad. Strauch süüdistab väliskonkurente soovis Eesti ettevõtjad turult välja tõrjuda ja ise peremeheks jääda.

«Kui konkurendid on hävinud, saab dikteerida ka metsa kokkuostu hinda,» räägib Strauch. Tema väitel tõstsid välisfirmad metsa hinna möödunud ja ülemöödunud aastal oksjonitel väga kõrgeks. Seetõttu töötasid nii välisfirmad kui metsatööstusettevõtteid erastanud Eesti firmad kahjumiga, tõdeb Strauch. Kui 1994. aastal oli Virumaa metsatööstuse kasum ligi 27 miljoni kroonise käibe juures pool miljonit krooni, siis eelmisel aastal oli Strauchi sõnul enam-vähem sama suure käibe juures kahjum pool miljonit krooni.

Eesti kapitalil põhinevaid metsavarujaid ja -töötlejaid ühendava metsaliidu liikmed müüvad praegu puitu Skandinaavia kontsernidele.

Soomes ja Rootsis on puidu kokkuostuhind viimastel kuudel samuti langenud. Näiteks Kesk-Rootsis maksti jaanuaris okaspuupalgi kuupmeetri eest keskmiselt 464 Eesti krooni, kaks kuud varem oli hind 35 krooni kõrgem. Rootsi metsaomanikke ühendava liidu Mellanskog tegevdirektor Fredrik Luhr ütles detsembri keskel ajalehele Dagens Industri, et Rootsi metsatööstusel tuleks vähendada importi, selle asemel et reguleerida hindu kohalike varustajate jaoks.

Selge, et väliskontsernide eesmärk on ära kaotada igasuguste Eesti forestexide, esimekside ja silvesteride käest puidu ostmine, lausub ASi Esimeks juhatuse esimees Priit Maran. Ta lisab, et väliskontsernide eesmärk on Eestis hakata puitu ostma otse oma terminaalidesse. Ilmselt toimub vaikselt turujaotus, mõtiskleb Maran.

Rootsi kontserni MoDo Skog tütarettevõtte MoDo Mets projektijuht Jaak Tänav tunnistab, et väide väliskontsernide toel tegutsevate metsavarujate hinna dikteerimisest Eesti turul on osaliselt õige. Oksjonitel on hinnad väliskontsernide tütarettevõtete poolt üles aetud, nii et kohalikud ettevõtjad ei suuda enam võistelda, kinnitab Tänav. Tema sõnul ostab aga MoDo Mets Eestist põhiliselt paberipuitu ja kasvava metsa maht kokkuostus on tühine.

Enso ja Veitsiluoto Baltimaade ja Valgevene ostudirektor Anti Ahven kinnitab, et sihilikult ei tööta kahjumiga ükski lääne ettevõte. Kahjum on tingitud raskest turusituatsioonist, märgib ta. Ahvena sõnul pole kontsernidel mingit plaani kohalikke ettevõtjaid välja suretada.

ASi Mets ja Puu metsastatistik Peeter Parveots kinnitab, et praegu väliskontsernide toel tegutsevad ettevõtted oksjoni hinda ei dikteeri. «Kohati võis probleem eksisteerida vaid 1994. aastal, kui oli turu kõrgseis,» väidab ta.

Parveots lisab, et praegu ostetakse lanke Eesti oksjonitel metsaameti määratud alghinnaga või jäävad nad üldse müümata. Metsaameti andmetel langes kasvava metsa tihumeetri keskmine müügihind jaanuaris, võrreldes eelmise aasta esimese kuuga, 247 kroonilt 205 kroonile.

Parveots näeb probleemi hoopis metsaameti määratud oksjoni alghinnas. Tema sõnul vajab korrigeerimist alghinna määramine.

Kasvava metsa alghind oksjonil on läbi korrutatud metsaameti määratud koefitsiendiga, mida nimetatakse turuparandiks. Kui raielangi hinnaks määratakse nt 100 krooni tihumeetrilt, siis selle hinnaga seda oksjonil veel müüa ei tohi. Kui hind tuleb näiteks Alutagusel korrutada koefitsiendiga 2, siis on tihumeetri alghind oksjonil juba 200 krooni. Riiklik koefitsient on madalaim Läänemaal ja Hiiumaal ning kõrgeim Saaremaal ja Põlvamaal.

Rein Strauchi sõnul on paljud metsaoksjonid läbi kukkunud, kuna soovijad ei suuda tasuda alghinda. ASi Mets ja Puu arvutuste kohaselt on ligi 90 protsenti oksjonile pandud metsast jäänud viimastel kuudel müümata.

Metsaamet räägib siiani mingitest totratest turuparanditest, mis töötati välja 1994. aastal, kui turul oli kõrge nõudlus, on nördinud ASi Forestex juhatuse esimees Tõnis Mäerand. «See paneb mõtlema, et riiklikult on metsa hind valesti määratud,» tõdeb ta.

Metsaameti nõuniku Aarne Liidersi väitel on turuparandit korrigeeritud kolmel korral. Firmade probleem on ikka puidu müügivõimaluste puudumine, lisab ta.

Rein Strauch süüdistab metsaametit kõlvatu konkurentsi loomises. Kui oksjonil konkureerivad eri staatusega ostjad võrdsetel tingimustel, siis maksmisel eelistatakse riigile kuuluvaid metskondi, väidab ta. Ettevõtjad saavad raieloa ostetud langil pärast ostusumma ehk nn kännuraha tasumist, metskonnad aga võivad kännuraha maksta kuu aja jooksul pärast raiepileti lunastamist, põhjendab Strauch. «Grupp seltsimehi metsaametis on hakanud taastama riiklikku metsatööstust,» hüüatab ta.

Metskondadele tehtud soodustusi põhjendab Aarne Liiders sellega, et metskonnal on kohustused metsa ja riigi ees. Mitmed metsavarujad väidavad aga, et väliskontsernid on loonud sidemed metskondadega ja kasutavad seeläbi võimalust osta metsa oksjoniväliselt.

ASi Silvester juhatuse esimees Mati Polli näeb Eesti metsavarujate hädade põhjusena ka ettevõtete madalat rentaablust. Aastas realiseerisid metsaliidu liikmed esmaselt töödeldud ümarpuitu 700 miljoni krooni eest, mis andis kasumit kokku kümme miljonit krooni. Ettevõtete keskmine rentaablus, 1,5 protsenti, on Polli sõnul tingitud kasvava metsa ostu ja töödeldud puidu müügihinna vahe vähenemisest ja suurtest tootmiskuludest.

Metsa varumisel ja töötlemisel peaks olema eesmärk taotleda rentaablust 10--15 protsenti, hindab Polli. «Üks on selge, majandusharu riigis on sügavates arenguraskustes,» lisab Polli.

Jaak Tänav MoDo Metsast tõdeb, et sellist kriisi nagu praegu pole metsatööstuses olnud 40 aastat, aga raske on selles kedagi otse süüdistada.

Tänav arvab, et metsaliidu liikmete pöördumised metsaameti ja valitsuse poole ei paranda olukorda. «Kisa ei aita midagi, sest turgu ei ole,» nendib ta.

Eesti metsatööstuse õnnetus on liigne sõltuvus Skandinaavia turust, leiab ASi Forestex juhatuse esimees Tõnis Mäerand. Kuni puudub oma töötlev tööstus ja uusi turge ei leita, sõltuvus ei kao, märgib Mäerand.

Lahendus oleks turu otsimine riiklikult, leiab Mäerand. «See lõhnab küll plaanimajanduse järgi, aga rasketes turu tingimustes peaks seda rakendama,» räägib ta.

Kui on öeldud, et tööstuse rasked ajad on üle elatud, siis metsatööstusele ja saeveskitele on tänavune aasta väga ränk, lausub Rein Strauch. «Olen veendunud, et aasta lõpuks on paljud metsaliidu liikmed ja väikeettevõtjatest metsavarujad ning saeveskid ettevõtluse seisma pannud ja pankrot on välja kuulutatud,» märgib Strauch. «Kõik viited on sinnapoole,» lisab ta. Strauch näeb ka Virumaa metsatööstusele tekkimas probleeme järelmaksu tasumisega erastamisagentuurile Rakvere metsamajandi eest.

Jaga lugu:
Hetkel kuum