Eesti taasühines ÜROga 1991. a septembris ning alates 1993. a on ÜRO Eestis esindatud ÜRO arenguprogrammi (UNDP) nime all. Kolme tööaasta jooksul on toetatud Eesti üleminekut turumajandusele nii rahaliselt kui oskusteabe edastamise teel. Enamik ÜRO arenguprogrammi projekte on suunatud sotsiaalsfääri, kuid on tihedalt seotud ka riigi majandusega.
Eesti erasektori arengut toetab ÜRO koos Soome tööministeeriumi ja Põhjamaade ministrite nõukoguga. Projekti raames on üle riigi avatud uusettevõtluskeskusi, mis nõustavad algajaid ettevõtjaid äriplaani koostamise ja rakendamise alal ning annavad eraettevõtetele konsultatsioone konkurentsis püsimajäämiseks. Olukorras, kus suur osa eraettevõtteid likvideeritakse juba esimese kolme aasta jooksul, on sellised nõuandekeskused väga vajalikud.
Eesti maakondade toetamiseks on ÜRO arenguprogramm koos maakonnavalitsustega koostanud mitu regionaalarengu projekti (Harjumaa, Ida-Virumaa, Võru ja Hiiumaa), mille raames nähakse ette riiklike registrite täiustamist, riist- ning tarkvara uuendamist ning infostruktuuride väljaarendamist.
Hiiumaa haridus- ja kultuurikeskusega TUURU ellu viidav projekt sisaldab saare majandusarengu kiirendamist ning investorite huvi suunamist suuremate keskuste kõrval ka maakondadesse. Plaanis on saavutada aastane investeeringute maht 1000--2000 krooni inimese kohta ning see sajandivahetuseks 6000 kroonini viia. Hiiumaa soovib pärast saare arengukava teostamist oma kogemusi ka teiste maakondadega jagada.
Stockholmi keskkonnainstituudi juhtimisel on käivitunud Ida-Virumaa säästliku arengu (IVSA) projekt. Üheskoos on aidatud kaasa IVSA komitee, kus on esindatud nii piirkonna suuremate linnade linnapead, maakonnavanem ja mitme eriala spetsialistid, loomisele. Koostöö eesmärk on leida lahendusi maakonna majandus-, keskkonna- ja sotsiaalprobleemidele, mille hulgas üks olulisemaid on venekeelse elanikkonna integreerimine Eesti ühiskonda.
Koostöö riigiarvutuskeskusega puudutab riigi infosüsteemide täiustamist ning teabesüsteemide väljaarendamist, mis kiirendaksid nii haldus- kui omandireformi. Projekti raames on eraldatud rahalist abi nii arvutite ja arvutiprogrammide soetamiseks kui koolituse jaoks.
ÜRO prioriteet on alati olnud ka naised ja naiste olukord erinevates riikides. Eesti naiste toetuseks väljatöötatud projekti raames avati Tartu ülikooli juures sugudevaheliste uuringute ja analüüsi keskus. Keskus kogub informatsiooni sooliste probleemidega tegelevate organisatsioonide kohta nii Eestis kui mujal ning aitab kaasa organisatsioonidevaheliste sidemete loomisel. Naised on eelkõige huvitatud koolitusest, parematest karjäärivõimalustest ning suuremast esindatusest poliitikas.
ÜRO toel valmis ka Eesti spetsialistide koostatud rahvusraport «Eesti naised muutuvas ühiskonnas», mis koostati ettekandmiseks ÜRO neljandal ülemaailmsel naiste konverentsil. Lisaks korraldatakse maakondades naistele seminare, kus osavõtjatel on võimalik kohtuda äriinimeste, psühholoogide ja poliitikutega.
ÜRO arenguprogramm toetab ka projekti, mille otstarve on abistada migratsiooniametit elamislubade väljaandmisel. Ameti kohalikud bürood varustatakse arvutitega ning korraldatatakse töötajate koolituskursusi.