4 märts 1996

Eesti Raudtee tahab ellu jääda

Aastani 2000 oleks Eesti Raudteel vaja investeerida 3,4 miljardit krooni, millest riiklikud investeeringud moodustaksid umbes miljardi.

Teede- ja sideminister Kalev Kuke sõnul aktsepteerib valitsus põhimõtet, et Eesti Raudtee vajab riiklikke investeeringuid ja riigi võetavaid välislaene.

Esimesele laenulepingule Euroopa investeerimispangaga (EIB) on juba alla kirjutatud. Selle alusel tehakse korda osa Tallinna--Narva raudteelõigust. Kogu projekti maksumus on 471 miljonit krooni, millest Euroopa investeerimispank annab poole.

Eesti Raudtee finantsdirektori Peeter Põlluveeri sõnul kavatseb riiklik raudteefirma moodustada Tallinna--Mõisaküla--Viljandi raudteelõigu käigushoidmiseks aktsiaseltsi, mis hakkab tegutsema riigi, maakondade ja kohalike omavalitsuste vahel sõlmitud lepingu alusel. «Kuna Tallinna--Mõisaküla--Viljandi lõigul pole vajalikku reisijate hulka ja kaubavedude mahtu, on lõigu käigushoidmiseks ainuke võimalus ta Eesti Raudteest eraldada,» märkis Peeter Põlluveer.

Kalev Kuke sõnul tahetakse aktsiaseltsi loomise plaan ellu viia käesoleva aasta teisel poolel.

Peeter Põlluveer ütles, et Tallinna ja selle lähiümbrust teenindav elektrirongiliiklus tahetakse munitsipaliseerida. Selleks on kavas sõlmida Eesti Raudtee ja Tallinna linna vahel lepingud ning lülitada reisirongiliiklus Tallinna ühtsesse transpordisüsteemi.

Eesti Raudtee peatähelepanu jääb tulutoovatele transiitliinidele Tallinna--Narva ning Tallinna--Tartu suunal. Selle aasta riigieelarvest anti Eesti Raudteele ligi 90 miljonit krooni.

Praegu on teede- ja sideministri sõnul päevakorras juba järgmise aasta eelarve, kust valitsus peab leidma summasid Eesti Raudtee investeeringuteks ning reisijateveo doteerimiseks.

«On räägitud kahesaja miljoni krooni eraldamisest Eesti Raudteele,» lisas Kalev Kukk.

Möödunud aastal oli Eesti Raudtee kogukäive üle 845 miljoni krooni ja aasta lõppes ettevõttele 226 000kroonise kahjumiga.

Hetkel kuum