4. märts 1996
Jaga lugu:

Estinvesti raha otsib peremeest

Eelmisel nädalal Tallinnas viibinud Estinvesti 58aastast juhatuse esimeest Tõivelemb Kivikast huvitavad siin ennekõike ekspordivõimelised ja juba erastatud tootmisettevõtted. 1944. aastal venelaste eest Rootsi pagenud kirjanik Albert Kivikase poja sõnul saab Estinvesti kaudu sillutada teed Rootsi turule.

«Rootsis on 8 miljonit elanikku, Eestis 1 miljon eestlast,» arvutab Kivikas mõni tund enne äralendu Rootsi, istudes Rootsi suursaatkonna tillukeses nõupidamistetoas. «Rootslaste ostujõud on 5 kuni 10 korda suurem. Kaheksa korda kümme on kaheksakümmend -- Rootsi turg on kuni sada korda suurem,» teeb ta järelduse.

Kivikas osaleb Estinvestis kogu perekonnaga, ka arstist abikaasa ja kolm täisealist last omavad maailma ainukese väliseestlastele kuuluva investeerimisfirma aktsiaid. Rootsis on palju üksikisikuid ja ettevõtjaid, kes näevad Eesti arengut, aga praegu pole mingeid võimalusi Eestisse investeerida, kinnitab Kivikas.

Algul vaid Rootsi börsil tegutsenud Estinvest loodi Stockholmis 1984. aastal kolmekümne Rootsi eestlasest ärimehe ja tippjuhi poolt.

Estinvest ostis kokku Rootsi suurfirmade aktsiaid ja pani need Kivikase sõnul «börsile kasvama». Algul «kasvasid» aktsiad päris hästi, aga 1990. aastal alanud börsimõõn kiskus nende väärtuse alla. Madalseisu põhjas oli Estinvesti 130 SEKise aktsia väärtus 140 SEKi (1985. aastal maksis aktsia 260 SEKi). 1995. aasta alguseks oli aktsia väärtus tõusnud 310 SEKi.

1990 alguses müüs Estinvest suure osa Rootsi firmade aktsiatest ja loobus Rootsi börsil osalemisest. Ta hakkas raha investeerima Eestisse.

Pärast kaht aktsiaemissiooni 1985. ja 1994. aastal on investeerimisfirma aktsionäride arv kasvanud umbes 250ni, kuid hääleõigus firmas on endiselt väliseestlastest ärimeeste või nende abikaasade-laste käes.

Näiteks omavad hääleõiguslikke Estinvesti A-aktsiaid Kalju Pigert, Liis Klaar, Urve Manitski, Tõivelemb Kivikas, Olav Heinsoo, Meemo Trepp, Saima Tubin, Madis Üürike, Vambola Hurt jt.

Küsimusele, miks Estinvest ei suuna vaba raha ASi Linette ja ASi Columbia Kivi, kus nad on juba osanikud, vastas Tõivelemb Kivikas, et miks ka mitte, kuid seekord tahetakse proovida midagi täiesti uut. Kõrvalt vaadates tundub, nagu poleks Estinvest sellise variandi peale eriti mõelnud.

Columbia Kivi tegevdirektori Raivo Ranna sõnul ei vajagi kivitehas lisainvesteeringuid. Seega puudub mõte tehase peale raha kulutada, järeldab Ranna.

Columbia Kivi juhatuse esimees ja Estinvesti aktsionär Meemo Trepp arvab, et kive ei saa eksportida, need on liiga rasked. Estinvest soovib aga seekordse investeeringu siduda ekspordiga Rootsi.

Tihti Eestit külastav Trepp on tema Stockholmi koju võetud telefonikõnes küllaltki napisõnaline vestluspartner. «Võib öelda, et Columbia Kivi puhul oleme esimese rahulduse nivoo saavutanud,» selgitab ta veidi puises eesti keeles. «Teenime natuke raha, aga kaunis natuke. Eesti ehitustegevus on loid, ainult remonditakse. Uusehitusi napib,» iseloomustab ta hoogu sattudes Eesti ehitusturgu.

Columbia Kivi toodab Vana-Kastres Tartumaal ehituskive Ameerika tehnoloogia alusel. Ettevõte rajati 1992. aastal Eesti-Kanada ühisettevõttena. Pärast osa aktsiate müüki sai Estinvest firmas viiendiku aktsiatest, 50% aktsiatest kuulub Estoblock-Kanadale ja 30% ASi Brick kaudu Tartu ärimeestele Raivo Rannale ja Aivar Tuulbergile. Estinvesti paigutus Columbia Kivi aktsiatesse on 1,6 miljonit krooni, mille eest osteti tootmismasinaid.

Endisest õmblusvabrikust Võit, mis pärast erastamist kannab AS Linette nime, omandas Estinvest 1991. aastal esmalt 31% ja nüüdseks 36,5% aktsiaid. 2046 aktsia eest on Estinvest maksnud 1,5 miljonit Eesti krooni. Arvestades Linette vaid 560 000 kroonist aktsiakapitali, on Estinvest naistepesu õmblevas tehases osaluse saamise eest päris palju maksnud.

Linette on Estinvestilt saanud eelmisel aastal lühiajalise 1,1 miljoni kroonise laenu. 44% Linette aktsiatest kuulub 300 eraisikule, 20% on endiselt riigi käes.

Linette juhatuse esimees väliseestlane Vambola Hurt kuulub Estinvesti, tema kaudu tutvuski Linette direktor Mai Parras investeerimisfirmaga. Vastupidiselt Columbia Kivile ekspordib Linette 60% oma toodangust. Pesu läheb nii Rootsi, Saksamaale kui Soome, kuid Parrase sõnul pole seni ühtegi ostjat leitud Estinvesti vahendusel.

Küll on Estinvesti raha aga kasutatud 1994. aastal valminud moodsa tootmishoone rajamiseks Lasnamäe servale, mainib Parras, tiirutades ajakirjanikuga mööda avarat ja kirevaks maalitud maja. Läbime ühe õmblussaali teise järel, kõikjal valendavad rinnahoidjad, sekka tumedad ujumistrikood ja spordipüksid.

«Seda üht rinnahoidjat õmbleb näiteks kaheksa naist,» tutvustab ühe laual oleva pesukompsu juures peatunud Parras peaaegu valmis rinnahoidjat ja näitab keerulisi pisikesi õmblusi.

Ühes saalis õmblevad kirevates kitlites naised postimüügikataloogi jaoks kollaselillelisi suvekleite. «Tundub, et väga suur number,» naeratab kleiti ette sättiv Parras malbelt. Tema sõnul on Linette sõlminud lepingud mitme Lääne postimüügikataloogifirmaga. «1995. aastal saavutasime, et meie tooted seisid maailmaturul keskmises hinnaklassis,» lisab Parras uhkusenoodiga, kui oleme istet võtnud tema kabinetis.

«Kuidas ma nüüd ütlengi,» on Parras kimbatuses õigete sõnade leidmisel küsimusele Estinvesti abist. «Kindlasti on nende investeering aktsiakapitali ja laen aidanud kaasa selle maja ehitamisele,» ütleb ta viisakalt.

Parras kinnitab, et Estinvest on ikkagi investeerimisfirma, mitte mõni sõsarettevõte Rootsist. Miks peakski ta otseselt Linette tootmist suunama, küsib ta.

Estinvest proovis Eestis järjekordset investeerimispaika leida ka möödunud suvel, lubades siis välja panna kuni 150 miljonit Eesti krooni. Tookord oli juttu puidutööstusest ja elektroonikatööstusest, kuid plaanid jäid soiku.

Seekord kindlate plaanidega Eestisse tulnud Estinvesti juhatuse esimees Tõivelemb Kivikas kohtus eelmisel nädalal nii majandusministri Andres Lipstoki kui rahandusministri Mart Opmanniga.

Päev enne tagasilendu Stockholmi võõrustas ta Rootsi Kuningriigi suursaatkonnas koos Rootsi suursaadku Katarina Brodiniga gruppi Tallinna direktorite klubi liikmeid.

«Nii ministrid kui direktorite klubi olid meie plaanidest väga huvitatud,» jääb Kivikas saavutatuga rahule. Tema sõnul otsustati moodustada ministeeriumide ja ettevõtete juhtidest töörühm, kes hakkab Estinvesti jaoks sobivat ettevõtet otsima.

Majandusministeeriumi asekantsler Signe Ratso arvab, et Estinvest võiks Eestisse investeerida läbi investeerimisfondide ja sealtkaudu firmadesse edasi minna. «Samuti pakkusin välja, et nad valiksid mõne väljaspool Tallinna asuva ettevõtte, et kõik investeeringud ei jääks pealinna,» meenutab Kivikase ja majandusministri kohtumise juures viibinud Ratso.

Enne järjekordset Eestisse investeeringut tahab Estinvest Ab Rootsis läbi viia aktsiaemissiooni, millest võivad osa võtta ka Eesti ärimehed ja eraisikud.

Jaga lugu:
Hetkel kuum