6. märts 1996
Jaga lugu:

Probleemi asemel tähelepanu isikutele

(Seisukohavõtt Olari Taali artikli suhtes, ÄP nr 34, 01.03.1996.)

Lähtume eeldusest, et kui tõusis päevakorda pankade erastamine Eesti erastamisagentuuri poolt, siis vastupidiselt teistele pankuritele aktsepteeris Taal erastajate kompetentsust ning ei kujuta endast ühte suurest hulgast Stalinitest või Napoleonidest. Ka mina ei pürgi viimaste hulka, kuigi suheldes härrastega, kes peavad end mitte Eesti Vabariigi esindajateks, vaid lausa Eesti Vabariigiks, on psüühikahäirete vältimine küllalt raske.

Olete oma seisukohas näidanud tööstuse, põllumajanduse ja rahanduse tundmist, millele ma tahaksin veidi lisada autoettevõtete elust. Kunagisel Eesti NSV autotranspordi ja maanteede ministeeriumil, hiljem Eesti Vabariigi teede- ja sideministeeriumil, olid aktiivsed juhid, kes lükkasid oma süsteemis erastamise tõsiselt käima esimestena Eestis. 1993. aasta keskpaigaks oli erastatud või vormistamise lõppjärku jõudnud 15 veondusettevõtet. Ettevõtteid müüdi tervikvarana oksjonil riigivaraameti poolt. Tööstuse keskliidu taotlused puudutavad põhiliselt neid ja mitte niivõrd hiljem erastatud Marlekori. Aga räägime konkreetselt varajaste erastajate äriplaanide nõrkusest ja erastajate võrdsusest. Vaatamata meid huvitava objekti suhteliselt kõrgele hinnale (tol ajal) otsustasime erastamisel osaleda, kuna oksjoni, mis toimus maakonnas, eel informeeriti meid ka maksetingimustes:

-- tasuda koheselt 20 protsenti objekti maksumusest;

-- võlguoleva summa koos viie protsendiga aastas võlguolevalt summalt tasub ostja kümne aasta jooksul;

-- Eesti krooni devalveerimise või revalveerimise korral korrutatakse võlguolev summa vastava kordajaga.

Oksjon toimus, meie surusime üksteisel kätt, arvates et asi on selge. Siis algas riigivaraametis käteväänamine, mida nimetati lepingu sõlmimiseks:

-- riigivaraametile läänest saadud valem võla protsentide arvutamiseks kehtib, kui me peaks võlga kustutama kaks korda aastas, siis kogu järelmaksu summa suurenes võrreldes meie arvutustega 3,5 protsenti;

-- lepingusse hakati sisse pressima täiendavalt Eesti Vabariigi statistikaameti avaldatavat inflatsioonikoefitsienti.

25. mail 1993 toimunud oksjonil justkui ostetud objekti ostu-müügi riigivaraameti redaktsioonis ostu-müügilepingule kirjutasin alla 4. augustil 1993 peale seda, kui Riho Rasmann (tolleaegne riigivaraameti peadirektor -- toim) oli mulle selgeks teinud, kes on erastamise korraldaja ja millised on viimase õigused tunnistada oksjoni tulemused kehtetuks ostja süül, kusjuures ostjale ei tagastata juba makstud 20 protsenti objekti maksumusest ega oksjonitasu. Kuna erastamisagentuur oli juba juriidiliselt tegevuse lõpetanud kirjutati lepingule käsitsi kuupäev 14. juuni 1993. 1994. aasta teise maksetähtaja eel saime maakonna riigivara osakonnast telefoniteate, et erastamise areng on jõudnud sinnani, et nüüd hakatakse rakendama meie maksegraafikule inflatsioonikordajat. Nii me siis oleme maksnud, korrutades maksegraafiku summasid kord tarbijahinna indeksiga, kord 15, kord 10 protsendiga, nii nagu ülemused ütlevad. Kes on tõrkunud, see on hiljem ka viivise kinni maksnud.

Kui ettevõtteid hakkas müüma erastamisagentuur läbirääkimiste kaudu, siis lülitati lepingutesse ühtne protsent järelmaksu tasuda jäävalt summalt. Analoogsete autoettevõtete nimihinnad langesid 1994. aastaks ca neli korda. Kui arvestada, et täiesti teisel tasemel hinnast poole võivad hilisemad ostjad tasuda EVPga, siis me ei usu, et hilisemad erastajad tunneksid ennast diskrimineeritutena, kui enne 1993. aasta 24. juulit sooritatud tehingutele laieneks EVPde kasutamise õigus.

Mis puudutab püksi pissimist, siis sellest võimalusest oleme me ilma. Meie erastasime riigilt tervikvara ja meil puudub riigi osalus, mille eest endale uued püksid osta, kui me adraseadmise perioodil mõni aasta järjest mõnemiljonilise kahjumiga töötaks. Samas aga võin isiklike kogemuste põhjal öelda, et pärast seda, kui vara mahamüüja keelas selle kasutamise (Vene autode mittevastavus Eesti-Euroopa nõuetele), me põhivahendite moderniseerimiseks oma saavutatud sisuliselt nullkasumi tõttu Hoiupangast küll laenu ei saanud.

Kokkuvõttes jääb mulje, et teie, Taal, väljendate oma seisukoha kaudu suhtumist mitte probleemi, kuna te pole sellesse süvenenud, vaid isikutesse, kes tänu oma positsioonile tööstuse keskliidus on olnud sunnitud probleemi valitsuseni viima.

Jaga lugu:
Hetkel kuum