7. märts 1996
Jaga lugu:

Saksa majanduskasv on viimasel ajal aeglustunud

Kuigi kogu 1995. aasta riigi majanduskasv oli 1,9 protsenti, peatus majanduskasv kolmandas kvartalis ning vähenes 0,5% neljandas kvartalis. Nõrgad majandusnäitajad ning lisaks sõjajärgse aja kõige suurem tööpuudus, mis hõlmab 4,27 miljonit inimest (11,1%), tekitasid turul kartust, et Saksamaa on liikumas majandusseisaku suunas. Osa analüütikute meelest jätkub lähikuudel töötuse kasv.

Saksamaa majandusminister Günther Rexrodt ruttas kinnitama, et vaatamata SKT kahanemisele ei ole Saksamaa suundumas majanduslangusesse. Analüütikud nõustusid selle arvamusega ja kutsusid liidupanka üles intressimäärasid alandama.

«Majandusnäitajate kohaselt on majandus nõrgenevas faasis,» ütles statistikaamet.

Rexrodt nõustus selle hinnanguga, kuid sõnas, et «me ei saa rääkida majanduslangusest või nullkasvust 1996. aastal.» Majanduskasvu tingimused on paranenud, ütles ta, viidates stabiilsetele hindadele, marga madalamale kursile, väiksematele intressimääradele ja firmade korralikele kasumitele, mis julgustab investeeringuid.

Rexrodti sõnul on majanduse ülesmineku peaküsimus sel aastal eelseisvad palgaläbirääkimised.

Viimase kvartali näitajate languse peamiseks põhjuseks peetakse ehitustegevuse ja varustusostude tugevat langust. Statistikaameti arvestuste kohaselt oli Saksamaa kogu 1995. aasta majanduskasv 1,9 protsenti.

Saksamaa liidupanga president Hans Tietmeyer väitis Frankfurdis antud pressikonverentsil, et Saksamaa majanduses ei ole seisakut. «Praegust majanduse olukorda iseloomustaksin ma sõnaga nõrkus, mitte seisak,» sõnas Tietmeyer. «On ilmunud märke, et praegune majandusliku nõrkuse periood käändub uueks tõusuks selle aasta lõpu poole.»

Iseloomustades keskpanga tegevust praeguses situatsioonis, ütles liidupanga president, et ta ei näe ühtki põhjust, miks keskpank peaks intresse tõstma hakkama. Küll aga jälgib pank väga hoolikalt olukorda, et intresse veel mõningal määral alandada. Täpsemaks analüüsiks vajab keskpank tema sõnul uusi täiendavaid andmeid.

Viimati alandas liidupank nii diskonto- kui lombardimäära detsembris. Praegu on diskontomäär kolm protsenti ja lombardimäär viis protsenti.

Osa asjatundjaid arvab, et kasvav tööpuudus sunnib keskpanka peatselt diskontomäära alandama ning sel moel majandust ergutama.

Tietmeyer kummutas väited, nagu oleks keskpank repomäära külmutamisega otsustanud alustada selle tõstmist. «Kes niimoodi arvab, see eksib,» kinnitas liidupanga juht.

Liidupank fikseeris repomäära veebruari algul 3,30 protsendi tasemel. REUTER-DPA-ETA-BNS-AP-ÄP

Jaga lugu:
Hetkel kuum