10. märts 1996
Jaga lugu:

Hüvitusfond investeerinud rohkem kui 650 mln krooni

«Tänase seisuga on Hüvitusfond finantseerinud enam kui 35 ettevõtte majandustegevust pikaajaliste ressurssidega, intressidega, mis suudavad konkureerida ka pankadega,» lausus fondi tegevdirektor Arle Mölder.

Hüvitusfondi investeerimisportfellist moodustab pikaajaline laenuressurss ettevõtetele 261,2 ja munitsipaalvalitsustele 43 miljonit krooni. Ettevõtteid krediteeritakse keskmiselt 14--16 protsendi suuruse aastaintressiga 3--5 aastaks.

Hüvitusfond krediteerib lisaks munitsipaalvalitsustele ja ettevõtetele ka panku ja liisingettevõtteid.

Hüvitusfond on paigutanud deposiidina pankadesse rohkem kui 165 miljonit krooni ja tal on 50--60 miljoni krooni ulatuses pankade võlakirju.

Eelmisel nädalal omandas Hüvitusfond Põhja-Eesti Panga võlakirju 15 miljoni krooni eest keskmise intressiga 12,7 protsenti. «Põhja-Eesti Pank on loomulikult finantsasutus, kelle riskid on Hüvitusfondi jaoks suletumad seetõttu, et pangandus on tugevasti arenenud,» rääkis Mölder. «Lähtudes väikestest mahtudest ja pikaajalisest arengust ei ole ta siiski veel nii tugevaks muutunud, et me vaataks neid oluliselt teistsuguste protsendimääradega kui ettevõtteid.»

Hüvitusfondist on kõige enam laenu saanud Hüvitusfondi liisingfirma HF Liising (52,1 mln krooni), AS Hansa Liising (49,3 mln krooni), Merita pank ja Põhjamaade investeerimispank (kumbki 20 mln krooni). Hüvitusfond on investeerinud ka ettevõ-tete aktsiatesse, enim Virumaa Kommertspanka (5,6 mln krooni) ja kindlustusseltsi Leks aktsiatesse (2 mln krooni).

«Vastavalt strateegiale teeme portfelliinvesteeringuid aktsiatesse, põhimõttel, et meil ei ole üheski ettevõttes kontrolli ega ka passiivset vähemust,» rääkis Mölder.

Hüvitusfondi investeerimisportfell moodustub riigilt laekunud põhikapitalist -- 570 mln krooni, lühiajalisest laenust summas -- 14,7 mln krooni, ja 55,3 mln kroonisest kasumist-reservist.

Rahandusministeeriumi prognooside kohaselt peaks Hüvitusfond oma tegevuse kaudu kustutama ka ligi neli miljardit EVP-krooni väljaantavast 19 miljardist.

Lõppenud Hüvitusfondi VI emissiooni tulemusena on fond kustutanud väljaantud 180miljonise obligatsioonimahuga 693 miljonit EVP-krooni. See moodustab seniajani kustutatud 2,2 miljardist EVP-kroonist ligi kolmandiku.

«Loomulikult sõltub meie kustutatavate EVPde hulk otseselt sellest, kui palju laekub Hüvitusfondi riigi poolt põhikapitali,» rääkis Mölder. «Arvestades seda, et EVP kurss pikemas perspektiivis näitab stabiilsust, siis võib arvata, et kui ka põhikapitali enam palju juurde ei tule, siis meie kustutatavate EVPde hulk jääks tõenäoliselt 2,3 miljardi juurde.»

Tõenäoliselt Hüvitusfond siiski ületab prognoositud nelja miljardi kustutatava EVP-krooni määra, lisas Arle Mölder.

Jaga lugu:
Hetkel kuum