10 märts 1996

Tubakatööstus aktsiiside tõstmise järel

Tubaka aktsiisi järsk tõus on seadnud tugeva löögi alla omamaise tubakatööstuse -- AS Eesti Tubakas koondab töötajaid ja lõpetas investeeringud Eestis. Samas on riigil jäänud saamata aktsiisimaksu kasvust loodetud tulu eelarvesse.

Loomulikult tõusid aktsiisi suurenemise tõttu ka sigarettide hinnad. Eesti Tubaka Rumba väljamüügihind kasvas näiteks 168% võrra. Niisugune hinnahüpe tõi kaasa drastilised muutused tubakaturul. Eesti Tubaka jaoks väljendus see eelkõige jaanuarikuise läbimüügi neljakordses vähenemises tavalise kuu keskmisega võrreldes.

Eesti Tubaka vabrik töötas jaanuaris vaid neljal päeval ja sedagi osaliselt. Kahju tootmise seiskumisest ulatus miljonitesse. Tõenäoliselt ei ole ebapiisava läbimüügi tõttu enam võimalik Eestis tootmist jätkata ning sigaretid kohaliku turu tarbeks hakkavad valmima mõnes teises Swedish Matchi kontserni kuuluvas vabrikus. Tootmise lõpetamine tähendab ettevõtte tootmisega seotud varade realiseerimist ning investeeringuteks mõeldud kapitali väljaviimist Eestist.

22. jaanuaril otsustaski Eesti Tubaka juhatus astuda esimesed turusituatsiooni poolt pealesurutud sammud. 250 inimesest koondati 45 inimest, üle 100 töötaja rakendati tööle vaid 60protsendilise koormusega. Samuti otsustati edasised investeeringud Eestisse lõpetada.

Aktsiakapitali vähendatakse 1/3, s.o ca 100 miljoni krooni võrra, mis on reaalne samm, et algselt investeeringuteks mõeldud kapital Eestist välja viia.

Lähitulevikus võib AS Eesti Tubakas selle kõige tulemusena muutuda Eesti kallima tootmisettevõtte asemel pelgalt turustus- ja müügifirmaks.

Tegu pole kaugeltki ainult ühe ettevõtte probleemiga. Aktsiisitõusul on otsesed ja tõsised tagajärjed Eesti tubakaturul tervikuna. Ligi kahekordsest kodumaiste tubakatoodete hinnatõusust tingituna kaotab AS Eesti Tubakas osa oma turust, mis 1995. aastal moodustas ligikaudu 70% Eesti tubakaturust. Vabanenud turuosa ei saa enda valdusse mitte ainult ausad konkurendid, vaid ka salakaubandus. Viimasele kuulus enne 1995. aasta maksumärkide rakendamist ligikaudu 1/3 turust.

1993. aasta 30protsendiline sigarettide hinnatõus Rootsis tõi kaasa salakaubanduse kahekordistumise seal. Ei ole põhjust arvata, et Eesti salakaupmehed veelgi suurema kasumivõima-luse tingimustes selle kasutamata jätaks. Tõenäoliselt haaravad salasigaretid õige pea taas 1/3 turust. Näiteid, mis seda kinnitavad, ei pea tähelepanelik vaatleja kaua otsima: restorane ja muid taolisi asutusi külastavad rändkaupmehed, Kadaka turul furgoonides pakutavad sigaretid on kaupluses müüdavatest mitmeid kroone odavamad jne.

Ka riigieelarvele avaldas aktsiisitõus otsest mõju, kahjuks vastupidist loodetule. 1996. aastal kavandati tubaka aktsiisi laekumiseks 304 miljonit krooni (sellest 234 miljonit kodumaistelt tubakatoodetelt). Jaanuaris saadi maksuameti andmetel vaid 8,9 miljonit krooni planeeritud 19,6 asemel. Kuigi impordilt võib vähemalt aasta esimesel poolel oodata teatavat ülelaeku-mist, võib aasta lõpuks, kui salakaubandusele piiri ei panda, tubaka aktsiisi vaeglaekumine olla 50--100 miljonit krooni.

1996. aasta erastamisprogramm näeb ette ASi Eesti Tubakas 33protsendilise riigiosalusega erastamise avalikul enampakkumisel EVPde eest. Usutavasti on Eesti Tubaka aktsiad olnud kauaoodatud investeerimisvõimalus. Näiteks ASi Norma 44,88 miljoni suuruse nominaalväärtusega aktsiapakiga neelati 318,648 miljonit krooni. Seega võib eeldada, et Eesti Tubaka aktsiate erastamise nurjumisel jääks riigil lunastamata üle poole miljardi EVP-krooni. Kusjuures kogu aktsiate avalik müük tervikuna pakub pla-neeritult katet 2,4 miljardile EVP-kroonile.

ASi Eesti Tubakas juhtkonna meelest ei pea ette-võte saama takistuseks Eesti ühinemisel WTOga. Aktsiiside ühtlustamine kodumaise ja importtoodangu vahel lähtus ju WTO nõudest. Ometi ei saa nõustuda selle nõude täitmisega üleöö. Aktsiisid oleks tulnud võrdsustada järk-järgult, mis oleks ära hoidnud segadused tubakaturul ning salakau-banduse kiire arengu.

Loomulikult on ka lahendused olemas. Eesti liitumisel Euroopa Liiduga tuleb kolmandate maade suhtes kehtestada Euroopa Liidu tollimäärad. Importtollide kehtestamine soosiks samas ka investeeringuid Eesti majandusse, sest potentsiaalsel investoril tekiks vaatamata väiksele turule huvi arendada tootmistegevust Eestis.

Aktsiiside võrdsustumise järel tekkinud kriis Eesti tubakatööstuses pole ainult ühe ettevõtte või isegi tootmisharu probleem. Samalaadsete muredega puutub lähitulevikus kokku suur hulk Eesti ettevõtteid.

Hetkel kuum