11. märts 1996
Jaga lugu:

Nõukogu on vaja

5. märtsi Äripäevas ilmus Argos Krachti artikkel «Äriseadustiku suurim ämber -- nõukogu», milles äriühingu nõukogu vajalikkus oli seostatud eelkõige aktsionäride rohkusega ühingus. Üldisemalt seostatakse sellise organi olemasolu siiski ka muude funktsioonide täitmise tagamisega.

Äriseadustiku väljatöötamisel olid juhtstruktuuride kavandamisel eeskujuks Euroopa riikides levinud lahendused. Valik tulenes Eesti soovist pääseda Euroopa Liitu. Siiski on ekslik arvata, et nõukogu mudelit on pimesi kopeeritud. Kui otsida Eesti aktsiaseltsi nõukogu süsteemis eripärasid, on meil põhiline just kapitaliesindajate -- aktsionäride sõbralikkus.

Eestis levinud mõtteviis samastab sageli aktsionäri omanikuga. Siit edasi jõutakse järeldusele, et ainuaktsionäri seisund peaks olema võrdne füüsiliselt isikust ettevõtja omaga. Kuid enamasti ununeb üks aktsiaseltsi põhitunnuseid -- vastutuse piiratus. Kui ühiskond võimaldab aktsionäridele niisugust privileegi, siis on tal paratamatult õigus ka omapoolseid tingimusi seada, ei seondu ju aktsiaseltsidega ainult aktsionäride huvid.

Sellest lähtuvalt on arenenud riikide praktikas aktsiaseltsi staatust reguleeritud. Näiteks olgu lisatud Saksamaa aktsiaseltside juhtimisskeem: aktsiaseltsi järelevalvenõukogu valitakse Saksamaal 3--21-liikmeline. Nõukogu suurus ei sõltu aktsionäride arvust, vaid aktsiakapitali suurusest. Nõukogu ei ole valitav ainult aktsionäride poolt, nagu seda eeldab Eesti seadus, vaid vähemalt kolmandik (üle 2000 töötaja puhul pool) liikmetest valitakse aktsiaseltsi töötajate poolt.

Eespool kirjutatust lähtub, et aktsionäride õigused ei ole Eesti äriseadustikuga just kõige enam piiratud.

Nõukogu liikmetele näeb äriseadustik ette vastutuse teistele isikutele tekitatud kahju eest. Vastutusest saab nõukogu liige vabaneda üksnes kahjutekitava otsuse suhtes eriarvamusele jäädes. Nii võib kahjukannatanud võlausaldaja minna oma nõudega nõukogu liikme vastu, kes kahjutekitanud ühingu aktsionär ei olegi. Seega lisab nõukogu täiendavaid garantiisid ühingu võlausaldajatele. Arenenud riikides on ühingu usaldusväärsuse näitaja just nõukogu.

Jaga lugu:
Hetkel kuum