11. märts 1996
Jaga lugu:

Riik veab vägisi Vargamäe Internetti

Erkpunase kestaga fiiber-kaablid jooksevad Mäe talu kuivkäimla prill-laua tagant läbi suitsunud palkseina hämarasse tagakambrisse, kus Indrek suure monitori ees Internetis surfates elu mõtet otsib. All orus ajab Pearu sõnnikuhargiga taga Eesti Telefoni ja arvutifirmade konsultante, kes üritavad peremeest veenda astuma infoühiskonna täieõiguslikuks liikmeks. Mõlema talu elu on pea peale pööratud.

Konverentsi «Eesti tee meediaühiskonda» järel peab kahetsustundega märkima, et paljud riigiametnikud ja meediategelased, kannustatuna va-sakpoolsete igipõlisest «meie muudame maailma»-illusioonist, on unustanud, et ka meedia allub majandusseadustele. Ühelt poolt on kitsas grupp intelligente võtnud nõuks otsustada miljoni inimese tuleviku üle, teiselt poolt tahab Eesti kapital ka siin läbi suruda oma kreedo -- alustuseks riigilt maksimaalsed vabadused, siis kogu meedia erakapitali esindava monopoolse grupi kätte ning lõpuks riigilt veel maksimaalsed soodustused tegevuse jätkamiseks. Ja raha muudkui tuleb.

Äripäev leiab, et kuigi riik on asunud toetama koolide arvutiseerimist, ei tohi ta sellega ülemäära kaugele minna. Piisab, kui suudetakse tagada koolides õpilastele korraliku arvutihariduse andmine. Edasine sõltub juba koolijütsidest endist, kas ja kuidas nad soovivad oma elu infoühiskonnaga siduda. Kool peakski olema koht, kus tiiger tasapisi hüppeks valmistub. Mitte nii, et riikliku kihutustöö tulemusena hakatakse põllumehi bussidega vallakeskustesse vedama, et Internetist friisi tõugu lehmi vaadata.

Ka ei tohi riik ennast mõ-jutada lasta kitsa kodanikeringi nõudmisest kehtestada meediaühiskonda liikumiseks mingisugused riiklikud prioriteedid. Muidu hakkavad põllumehed ja teised allasurutud grupid nõudma prioriteete näiteks sibulakasvatuse eelisarendamiseks Ida-Eestis või kasutatud ihupesu müümist spetsialiseeritud kauplustes. Riik ei pea tagama kõigi jaoks informatsioonile otsest ligipääsu, vaid peab looma tingimused selleks, et inimesed saaksid oma ettevõtlikkuse abil võimalikult vabalt endale informatsiooni hankida. Erandina tulevad siin kõne alla looduslikult raskemini ligipääsetavad piirkonnad.

Suurim majanduslik viga, mida riik saab arvutiseerimistuhinas teha, on see, et antakse soodustused telekommunikatsiooni- ja arvutifirmadele. Viimased on niigi kasumis ja nende tulevikuprognoosid tunduvad vägagi paljutõotavad. Nimetagem näiteks Eesti Mobiiltelefoni, kellel õnnestus möödunud aastal sideturult noppida 130 miljoni kroo-nine puhaskasum.

Äripäev on veendunud, et Eesti arvutiseerimine on vajalik, kuid näeb suuri ohte kitsaste ringkondade soovis seda süsteemselt korraldada. Prioriteetide ja soodustuste kehtestamine pärsib loomulikku arengut. Kui riik pole võimeline igale perekonnale arvutit kinkima, siis on lahenduseks vaid vaba konkurents ja kodanike vaba voli otsustada, kummale kuristiku servale jääda.

Jaga lugu:
Hetkel kuum