14. märts 1996
Jaga lugu:

Audiitorfirmad mattuvad teenuse vajajate tulva alla

Seni oli auditeerimine möödapääsmatu pankadele ja kindlustusfirmadele ning väliskapitalil baseeruvatele ettevõtetele. Täna peavad oma aastabilanssi auditeerima aga kõik ettevõtted, kelle aastakäive ületas 500 000 krooni.

Kuna enamiku ettevõtete majandusaasta lõppes detsembris, ületab auditit soovivate klientide arv audiitorite võimalused. «Praegu on kõige kiirem periood, mis kestab ilmselt kuni maikuuni,» lausus Andres Root. Ta lisas, et nad ei suuda hetkel füüsiliselt kõiki firmasid teenindada.

Coopers & Lybrandi ärijuhi Ruut Mägi sõnul võiksid Eesti firmad oma tegevusaasta lõpetada erinevatel kuudel, mis on ka seadusega lubatud. See võimaldaks audiitoritel oma tööd paremini jaotada, lausus Mägi.

Audiitorteenuseid osutava ASi Version tegevdirektori Tiiu Hazaku sõnul on neil üks audiitor, kelle tunnihind on üle kahe korra väiksem rahvusvahelise tasemega audiitorfirmade enam kui tuhandekroonisest tunnihinnast.

«Meie poole pöörduvad eeskätt väiksemad firmad, kes ei saa endale kallimat audiitorit lubada,» kinnitas Hazak. «Audiitor suudab meil väikese firma auditeerida kolme päevaga, mis seab tema töömahule piirid,» lisas ta.

«Näiteks kuni kahemiljonilise käibega ettevõtte jaoks on otpimaalne, et teenuseid pakuks üksikaudiitor,» lausus Root.

ASi Arthur Andersen Eesti direktori Kaido Kallase ütlusel viivad aga üksiküritajana tegutsevad, sageli kaheldava tasemega audiitorid alla audiitorite maine.

Olukorras, kus on võimalik mõne tuhande krooni eest saada mõne tunniga audiitori arvamus, tekib küsimus auditeerimise mõttest, väitis Kallas. Väiksemad firmad, kes ei suuda iga aasta korralikku auditit tellida, peaksid saama seda teha kasvõi kahe aasta tagant, märkis Kallas.

Aastaaruande koostamise vastutus lasub ettevõtte juhtkonnal. Audiitori kohustus on avaldada arvamust, kas aruanne vastab tegelikkusele või mitte.

«Audiitori järeldusotsus võib olla kas märkusteta või mööndustega, halvimal juhul tuleb öelda, et aruanded ei näita üleüldse midagi,» selgitas Root. «Omanikud võivad ka audiitori negatiivse arvamuse juures aruande kinnitada, mida meil on ka juhtunud,» ütles ta.

«On hakatud aru saama, et rahvusvaheliselt tuntud audiitorfirma positiivne arvamus on firmale sageli vältimatu,» lausus Kaido Kallas. Näiteks ka Eesti pankasid lubatakse auditeerida vaid neljal rahvusvahelisel audiitorfirmal, lisa ta.

Teisipäeval koos olnud Eesti audiitornõukogu leidis, et nelja-aastane Eesti audiitorlus peab enda usaldusväärsust ja kompetentsust tõstma. Praeguste seadusandlike aktide järgi võib atesteeritud audiitoriks saada majandus- või juuraalase kõrghariduse saanu.

«Enne atesteerimist peaks inimene töötama viis aastat teise audiitori juures, nagu meditsiinis,» rääkis 30aastase audiitorikogemusega Ruut Mägi. «Selle muudab aga praegu veel raskeks meie väike audiitorite arv.»

Eestis on 340 atesteeritud audiitorit, kellest enamik on üksiküritajad. Erinevatel hinnangutel ulatub Eesti audiitorteenuste kogumaht ligi 200 miljoni kroonini.

Jaga lugu:
Hetkel kuum