14. märts 1996
Jaga lugu:

Kalamehed püüavad vaikiva kokkuleppe alusel

«Kutseline kalapüük pole Eestis sel aastal seaduslikult käivitunud,» ütles Tartu maavalitsuse keskkonnaosakonna juhataja Jaak Neerut.

Kalapüügiseadus, mida riigikogu hakkas arutama möödunud aasta alguses, võeti vastu 27. septembril 1995. Pika menetluse käigus unustati jõustumiskuupäeva edasi lükata ja nii ongi kümmekond seadusest tulenevat akti tänaseni vastu võtmata.

«Kutselised kalurid püüavad praegu veel eelmise aasta püügilubadega, sest uute väljaandmiseks pole seaduslikku alust,» väitis Neerut.

Kalapüügiseaduse järgi saab õiguse püügipiirkonna rentimiseks vaid äriregistrisse kantud juriidiline isik. Kuigi osa kalapüügifirmasid on end jõudnud juba äriregistrisse kanda, on kehtestamata rendilepingute vorm, mille alusel püügipiirkonnad kätte jagatakse.

Teada pole veel ka püünisetasu ehk püügiõiguse tasu suurus. Valitsus ei kehtestanud määrust, mille alusel tuleks kalakapitalile tasuda kuni 3% ulatuses eeldatavast püügist püünise kohta. Sellegipoolest kala püütakse ja ligi 4000 kutselist kalurit teevad tööd.

«Püügilubasid annavad välja kalaamet ja maavalitsused,» ütles kalaameti peadirektor Lauri Vaarja.

Kalaameti pearaamatupidaja Jane Joakit kinnitas, et kalakapitali tulud olid mullu 16,8 miljonit krooni. Kalakapitali koguneb raha peamiselt püügilubade ja kalastuskaartide müügist. Mida hiljem tasulisi püügilubasid välja andma hakatakse, seda vähem koguneb raha Eestimaa kalavarude taastootmiseks, lausus Joakit.

Kalapüügiseaduse kohaselt on püügiload tasulised. Et püünisetasu on tänaseni kehtestamata, on tasuta püügilubade väljaandmine seadusega vastuolus.

«Püünisetasu on võimalik vabatahtlikult maksta eelmise aasta hindades, aga nõuda me seda kalapüügifirmadelt ei saa,» ütles Eesti kalakapitali nõukogu esimees Taidus Linikoja. Ta lisas, et püüdjatelt on võetud garantiikirju, milles nad kohustuvad püügimaksu tasuma hiljem, aga sellinegi nõue pole seaduslik.

«Ettevalmistamisel on kalapüügiseaduse muutmise seadus, esitame selle projekti valitsusele lähiajal, ütles Lauri Vaarja. Parandatud seadus peaks praegused vastuolud kalapüügikorralduses välistama. Kalapüügiseaduse kohaselt ei tohi ilma kalastuskaardita kusagil kala püüda.

Tänavu jaanuaris polnud kalastuskaarte veel trükitud. Veebruariks sai kalaamet sellega hakkama ja kõigis maakondades käivitati kalastuskaartide müük. Seni käisid talvise kalapüügi harrastajad jääl ilma loata ja neid võis iga inspektor trahvida.

Päevane kalastuskaart maksab 10, kolmepäevane 15, kuukaart 50 ja aastakaart 180 krooni. Pensionärid, alla 18aastased, I ja II grupi invaliidid saavad kalastuskaardi tasuta.

Ilma kaardita kalapüügi eest trahvitakse halduskorras 110 krooniga, lisaks tuleb hüvitada loodusele tekitatud kahju ehk kinni maksta püütud kalad.

Jaga lugu:
Hetkel kuum