14. märts 1996
Jaga lugu:

Reklaamiseadus ähvardab taas

Aastatepikkuse ajalooga reklaamiseaduse eelnõu juures on tootjate seisukohalt tekitanud kõige enam vaidlusi mitmete tootegruppide reklaamide piiramine või keelustamine. Riigi seisukohast on see aga seaduse kõige olulisem osa.

«Kui kaup ise on legaalne, siis kuidas saab olla selle reklaam illegaalne?» esitab tubakatoodete kontserni Philip Morris esindava ASi Alex Reklaam juht Priit Pirita küsimuse. Oma pärimisele pole ta saanud seni veel piisavalt argumenteeritud vastust.

Võrreldes eelmise, majandusministeeriumis koostatud eelnõuga, on riigikogu komisjonis valminud uus seaduseelnõu leebem alkoholitootajate vastu. Valmiva eelnõu kohaselt lubatakse kangeid alkohoolseid jooke alkoholi sisaldusega üle 22 mahuprotsendi reklaamida televisioonis enne kella 7 ja pärast kella 21. Kinos võib kange alkoholi reklaami näidata alates kell 20 algavate seansside ees.

Kangete alkohoolsete jookide avalikke esitlusi võib eelnõu kohaselt korraldada vaid juhul, kui alkoholi pakutakse isikutele, kes on vanemad kui 18 aastat ja kes parajasti ostavad või tarvitavad kanget alkoholi kohtades, kus seda müüakse.

Õlle ja lahjade alkohoolsete jookide reklaam on televisioonis edaspidi lubatud samas ajavahemikus kui kange alkoholi reklaamgi. Lisaks võib õlut ja lahjat alkoholi reklaamida täiskasvanutele suunatud trükiväljaannete esi- ja tagakülgedel ning kinos.

Saku õlletehase infojuht Anu Õun sõnab, et ta on uues eelnõus seatud reklaamitingimustega suhteliselt rahul. «Ma olen seisukohal, et reklaamitegevus peab olema reguleeritud, iseasi millisel kujul seda tehakse,» kinnitab ta. «Ei saa nii, et iga telekanal otsustab ise, kas õlu on kange alkohoolne jook ja kas seda võib reklaamida või mitte,» toetub ta varasematele kogemustele.

Relvade ja laskemoona reklaam on uues reklaamiseaduse eelnõus lubatud vaid erialastes väljaannetes, messidel ja nõuetekohastes müügikohtades. Seejuures ei tohi reklaam sisaldada üleskutset laskemoona ega tulirelvade ostmiseks või kasutamiseks.

Eelnõu peab Eesti ühiskonna jaoks üsna ohtlikuks ka hasartmänge. Nii hasartmängude kui nende korraldajate kaubamärgi reklaam on lubatud vaid hasartmängu korraldamiseks ette nähtud kohtades.

Tubakatoodetega tegelevatele ettevõtetele jääb uue eelnõu kohaselt peamiselt firma nime reklaamimise rõõm. Alex Reklaami juhid ei soovi oma sõnade kohaselt hakata emotsioone üles kütma aegumatul teemal, kas tubakas on ühiskonnale ohtlikum kui alkohol.

«Erinevalt alkoholi tarbijatest ei tea ma ühtegi inimest, kes oleks sooritanud mõne kuriteo sigareti mõju all olles,» lisab Philip Morrist esindav Priit Pirita.

Suures osas Euroopa riikides on alkoholi- ja tubareklaam ühiskonna üldise arvamuse survel piiratud. Taanis, Suurbritannias ja Saksamaal on tubakatoodete reklaamile seatud piirangud tootjate ja ametliku järelevalveinstitutsiooni vahel vabatahtlikult sõlmitud lepingu alusel. Vabatahtliku lepinguga on mõnes riigis sätestatud ka alkoholi reklaami piirangud.

Põhjamaades on alkohoolsete jookide ja tubakatoodete reklaam televisioonis ja raa-dios seadusega keelatud.

Reklaamiagentuuri Vatson & Vatson tegevdirektor Rain Teimann märgib, et Eesti turundusliidu eestvedamisel töötatakse välja vabatahtlikku lepingut hea tava järgimise kohta reklaamis, millele peaks idee kohaselt alla kirjutama kõik osapooled alates reklaamiagentuuridest ja lõpetades tootjatega.

Teimann sõnab, et pool praegusest reklaamiseaduse eelnõust, eriti osa, mis puudutab üldnõudeid reklaamile, kujutab endast osaliselt tõlgitud rahvusvahelist hea tava koodeksit.

Mitmeti tõlgendatavate üldtavade järgimist kontrollib seaduseelnõu kohaselt reklaaminõukogu, kuhu kuuluvad kolm riigikogu liiget, kaks valitsuse esindajat, Eesti väikeettevõtete assotsiatsiooni liikmed, ringhäälingute nõukogu ja ringhäälingute liidu, ajalehtede liidu ja reklaamivahendajate esindajad. Priit Pirita viitab, et kuna reklaaminõukogu otsuse võib kaevata kohtusse, taandub kogu süsteem lõpuks siiski kohtule ja vahelülina toimiv nõukogu kaotab oma mõtte.

Rain Teimann lisab, et reklaaminõukogu oleks küll vajalik, kuid ta peaks olema koostatud professionaalsematest isikutest ja nõukogul peaksid olema teised funktsioonid.

Ligi neli aastat tagasi majandusministeeriumi poolt algatatud reklaamiseaduse eelnõu võttis valitsus käesoleva aasta alguses suurema osa ettevõtjate ja reklaamiagentuuride rõõmuks tagasi. Peaminister Tiit Vähi põhjendas valitsuse sammu sellega, et reklaamitegevust on võimalik reguleerida ka teiste, olemasolevate või peagi vastuvõetavate seaduste kaudu.

Reklaam ei ole Eestis nii strateegilise tähtsusega majandusharu, et selle jaoks on vaja eraldi seadust, toetab peaministrit Rain Teimann. «Vastasel juhul võiks võtta vastu ka seaduse näiteks bussiliikluse reguleerimise kohta,» lisab reklaamifirma tegevjuht muiates.

Teimanni hinnagul suudab hea jurist paari nädalaga reklaamiseaduse eelnõus toodud punktid ära paigutada teistesse seadustesse.

Mõned reklaamitööstuses tegevad isikud on avaldanud kahtlust, et reklaamiseaduse eelnõu on vajalik vaid selleks, et tekiks mulje, nagu teeksid riigikogu liikmed hästi palju tööd.

Riigikogu majanduskomisjon valitsuse ja reklaamiinimeste seisukohti ei jaga. Nõunik Piia Schults kinnitab, et reklaamiseadust on vaja selleks, et panna paika reklaamivaldkonda reguleerivad üldised põhimõtted ja mõisted. Olemasolevad seadused teevad seda tema arvamuse kohaselt liiga üldsõnaliselt.

Schults on kindel, et varem või hiljem võetakse reklaamiseadus ikkagi vastu. Lähemat kommentaari ei soovinud ta aga uue eelnõu kohta anda, kuna majanduskomisjon on otsustanud antud teemal mitte sõna võtta enne, kui eelnõu on läbinud esimese lugemise riigikogus.

«See seadus võetakse ükskord vastu niikuinii,» on veendunud ka Paavo Pettai. Ta kinnitab, et on selle poolt, et seadus majanduskomisjoni poolt välja töötatud kujul võimalikult ruttu vastu võetaks.

«Kaob ära see ebamäärasuse tunne, et kohe-kohe seadus tuleb ja siis jälle ei tule ning kui tuleb, siis jumal teab, mis kujul,» selgitab ta.

Esimese reklaamiseaduse eelnõu väljatöötamisel osalenud majandusministeeriumi siseturu osakonna juhataja Tiit Maidre sõnab nördinult, et tal pole aimugi, miks otsustas valitsus majandusministeeriumi väljatöötatud seaduseelnõu tagasi võtta.

«See oli koalitsioonisisene otsus, mingit õiget põhjust pole meile nimetatud,» väidab Maidre.

Samas tunnistab ta, et majandusministeeriumis välja töötatud reklaamiseaduse eelnõu polnud sugugi ideaalne. «See kajastas erinevatest vastuoludest tekkinud hapraid kompromisse või nende poolte seisukohti, kellel jäi mingil põhjusel öelda oma viimane sõna,» iseloomustab Maidre esialgse eelnõu puudusi.

Tema arvamuse kohaselt on reklaamiseadust vaja selleks, et reguleerida tellija, valmistaja ja tarbija omavahelisi suhteid ning defineerida reklaami valdkonda kuuluvaid mõisteid.

Valitsuse otsuse taga näeb Maidre reklaamiseaduse kõige aktiivsemate vastaste, tootjate ja meediategelaste, eelkõige aga endise Reklaamitelevisiooni juhi Mart Siimanni ja mitme raadiojaama omaniku Rein Langi varju. «Seaduse eelnõu tagasivõtmine sattus just sellele ajale, kui formeerus TV3,» põhjendab Maidre oma kahtlusi.

«Ma olen nii meelitatud,» muheleb selle peale Siimann. «Paraku on see taas üks kaunis vale,» lisab ta.

Koonderakonna fraktsiooni esimees ei soovi võtta reklaamiseaduse vajalikkuse suhtes oma seisukohta. Siimann märgib, et ta pole reklaamiseaduse eelnõus kirjapanduga kursis, kuna muud tööülesanded pole tal võimaldanud eelnõuga tutvuda.

Siimann lubab, et kui reklaamiseaduse eelnõu tuleb riigikogus taas arutusele, siis loeb ta selle kindlasti läbi.

Jaga lugu:
Hetkel kuum