14 märts 1996

Tallinna-liinid aitasid Vikingi kasumisse

Rootslaste meresõiduind on pärast katastroofi tunduvalt lahtunud. Ka vähendasid rootslaste sõite Soome nende vähenenud ostuvõime ning Rootsi krooni nõrk kurss.

Ehkki Helsingi--Tallinna liinid andsid Viking Line'ile oodatud kasvu, on Eesti-reisid Rootsi-reisidest tunduvalt odavamad ning laevadelgi on kulutamine märksa tagasihoidlikum. See ei jää kajastumata Vikingi käibes.

Viking Line on alustanud reisiliikluses struktuuri muutmist. See tähendab, et luksuslikelt Rootsi-lõbusõitudelt nihkub rõhuasetus üha enam Eesti-reisidele ning suhteliselt odavatele autopraamireisidele Edela-Soome ja Rootsi vahel.

Võrreldes oma põhikonkurendi Silja Line'iga on Vikingi võlad tunduvalt pisemad, kuna ta on kindlalt järginud soodusreiside kontseptsiooni, samal ajal kui tunduvalt suuremate kuludega Silja on tõmmelnud kahe äärmuse -- luksuse ja järskude allahindluste vahel.

Kokkuhoiupoliitika tagajärg on, et Vikingi laevad on Silja omadest tunduvalt vanemad. Uusimad neist pärinevad aastast 1989. Siit tekib küsimus, millal saabub õige hetk minna kokkuhoidlikkuselt üle julgele investeerimisele.

Põhjalikult võib lähiajal teiseneda liinide koosseis ja konkurentsiolukord, millega kaasneks kogu laevaliikluse teeninduskontseptsiooni nihe. Väljakutse esitavad Balti riikide ja Venemaa laevafirmad oma märgatavalt väiksemate kuludega. Lisaks ei ole Stockholmil, Helsingil ega Turul enam soome ja rootsi turistide seas endist tõmbejõudu ning nende huvi on rohkem suunatud Läänemere idarannikule.

Viking Line'i positsioon tugevnes mullu, mil firma tegi ajaloolise otsuse ja noteeris end Helsingi börsil. Nii laienes omanikering kolmesajalt kaheksasajale ning aktsiakapital kolmekordistus. TE

Hetkel kuum