17. märts 1996
Jaga lugu:

Tiigrihüppest, infosüsteemidest ja ärist

Palju räägitakse tiigrihüppest, Internetist, avatud infosüsteemidest jne. Iga sellise termini taga on omaette maailm koos asjasse pühendatud inimestega. Kas ülejäänud ühiskonnale sellest mingit tulu tõuseb?

Tiigrihüppest peaksid kasu saama vähemalt lapsed või presidentki. Ülejäänud peavad selle kinni maksma. Sellega on seotud veel osa Eesti arvutifirmasid. Nemad saavad tulu.

Tallinna linnaisade algatusel valmivast infosüsteemist peaks 11. märtsi Äripäeva artikli põhjal kasu saama kõik Balti riigid. Või kui mitte kõik Balti riigid, siis vähemalt kõigi Eesti linnade elanikud või kui mitte kõigi, siis vähemalt Tallinna, aga kui mitte Tallinna, siis vähemalt süsteemi tegijad ja tellijad. Viimased saavad siit ka midagi. Äkki ei ole ülejäänutel sellega mingit pistmist? On küll. Nemad peavad selle kinni maksma.

Kes sellega veel seotud on? Mõned Eesti tarkvarafirmad.

Mis on äri? Äri on eelkõige aus mäng. Aus mäng on aus konkurss. Väidetavalt vastas konkursile laekunud 11 tööst nõuetele ainult neli.

Valiku tegi Tallinna linna infosüsteemide nõukogu koos Tallinna tehnikaülikooli spetsialistidega. Järelikult uuriti iga tööd, vormistati vastavad (loodetavasti kirjalikud) järeldused.

Kahjuks ei ole konkursi korraldaja üldsust ega ka osavõtjaid teavitanud, mis osas kellegi töö ei vastanud nõuetele ja kes olid need ülejäänud kolm, kelle tööd vastasid. Mis meil sellest. Aga seda, et väidetavalt tuleb linna maksumaksjail välja laduda 8,2 miljonit krooni ja alles 14 kuu pärast saame näha, mis õnnestus.

Kui asi ainult sellega piirduks. Suure tõenäosusega mitte. Aga mis teha, paremat pakkumust ju polnud. Aga äkki oli? Kuid me ei tea, sest keegi pole ülejäänud pakkumusi kommenteerinud.

Artikli kirjutajal on teada, et 11 pakkumuse seas oli ka pakkumus, mille puhul poleks Tallinna linnal tulnud maksta mitte sentigi. Ainult konkreetsed juurutamiskulud. Pealegi oleks saanud juurutamist kohe alustada ja praegu oleks võinud maitsta juba esimesi vilju. Kahjuks ei olnud see pakkuja Siemens (Siemensi, IBMi jne valimiseks ei ole vaja konkurssi korraldada), vaid Eesti oma firma, kellel ka kohalikke olusid arvestav väljatöötlus.

Aga äkki kohalik firma bluffis. Õnneks töötab eespool pakutud süsteem suures kinnisvarahaldamise riigiettevõttes. Seega ei saa kahtlust olla ka selles.

Miks seda probleemi enne pole tõstatatud? Aga sellepärast, et tolle firma esindajale ütles aus linnaametnik Mati Laurits otse silma vaadates, et ka Siemensi toode saadakse tasuta. Mis sundis linnaametnikku olema ebatäpne ja maksumaksja raha (8,2 miljonit) kulutama? -- võiks saada arutluse objektiks, kui see teema muidugi kedagi huvitab.

Mis selle juures veel muret teeb?

Esiteks. Artiklile lisatud skeemilt ei selgunud, mida Tallinna linna kui tellija poolt üldse mõistetakse kinnisvara infosüsteemi all. Puudu on ettevõtte (Tallinna linn) süsteemiga integreeritud majandusarvestuse osa. Sellest tulenevalt ei aita ka edaspidi miski hajameelseil linnavaraametnikel meeles pidada, mitu nulli müüdava vara lõpus olema peaks. Ikka unub mõni ära.

Teiseks, tarkvarafirmadevaheline konkurents muutub üldse veidi ebaeetiliseks. Kui on lõpetamata endised suured tööd ja uute tegemiseks puuduvad veel tegijad, kas siis on õigustatud iga hinna eest, mängides maailmas tuntud tegijate nimedega, järjest uute ja uute tööde endale rabamine.

Teada on, et tellija ei suuda ju üldjuhul ülesannetki püstitada, nagu infosüsteemi konkursistki selgus. Veel vähem suudab ta tööde käiku kontrollida ja oma tahtmist maksma panna. Pealegi ei ole see võimalik, sest aluseks võetud valmistoode Pegasos vaevalt võimaldab erilist tellijapoolset paindlikkust. Ilmselt piirdub asi ainult abitekstide eesti keelde tõlkimisega.

Loodame, et tegijad seekord jänni ei jää. Kui tiigrihüppest võiks loota kodumaisele arvutitootmisele alusepanemist, siis niisugustest tegemistest vaevalt sellele tulu võiks tõusta.

Kui tiigrihüppest võib luua kodumaise arvutitööstuse, siis meie infosüsteem teenib seda eesmärki.

Jaga lugu:
Hetkel kuum