20. märts 1996
Jaga lugu:

Maareformi tempo on tänavu hakanud kiirenema

«Keegi ei uskunud, et selline kiirendus tuleb,» rääkis keskkonnaminister Villu Reiljan. «Praegu on olukord otsustavalt muutunud ning kuna riigikogu ei näinud tagastamiseks ette piisavalt vahendeid, siis juba praegu on võlg katastri mõõdistajatele ligi kaheksa miljonit krooni.»

«Kui on tehtud otsus, et tagastamine toimub riigi kulul, siis peab ilmselt leidma selleks lisavahendeid, et riik suudaks oma lubadused täita,» leidis Reiljan.

Maareformi tempo on tõusnud ka maade munitsipaliseerimise osas ning ostueesõigusega erastamisel. Nendes valdkondades pole aga Reiljani sõnul veel läbimurret toimunud. Ostueesõigusega erastamist pidurdavad kunagi poliitikute lubatud soodustused.

Kui eelmisel aastal erastati 663 aia- või suvilakrunti, siis tegelikult on potentsiaalsete erastajate arv ligi sada korda suurem.

«Kahtlemata mingid soodustused tulevad ning peale sellekohase seaduse vastuvõtmist on ka siin oodata suurt läbimurret,» lausus Reiljan. «Samas on oluline lihtsustada seda protseduuri, et oleks võimalik neid tehinguid teha kiiresti.»

Üks reaalne lahend erastamise kiirendamisel on linnades maa erastamine kaardi alusel, leidis Reiljan. «Linnades, kus on detailplaneeringud tehtud mõõtkavas 1:500, pole mingit mõtet maad üle mõõdistada,» lisas ta.

«Maapiirkondades on kaardid küll abiks, kuid maakorraldajad peavad selgitama, kus seda saab ilma mõõtmiseta teha, kus mitte. Kus on võimalik, seal ei ole mõtet seda teha ja tööjõudu kulutada,» rääkis keskkonnaminister.

1. märtsi seisuga oli Eestis moodustatud 29 704 katastriüksust 278 418,1hektarilisel maa-alal. Keskmise katastriüksuse suurus oli 9,4 hektarit. Maakondadest on edukamad Tartu ja Põlva, kus on loodud vastavalt ligi 4000 ja 3500 katastriüksust.

«Tänaseks võib öelda, et eeldused maaturu tekkimiseks on küllaltki soliidsed,» ütles Reiljan. «Maareform on siiski kallis reform ja selle finantseerimise alused peaksid olema teistsugused. Maksumaksja üksi ei suuda seda finantseerida ning ilmselt tuleb siin osa enda õlgadele võtta asjast huvitatud subjektidel.»

Keskkonnaministri sõnul tuleb maareform üles ehitada inimeste huvidele ja stiimulitele. Näiteks antakse tõenäoliselt kuni kaks aastat aega erastada elamu-, suvila- ja aiamaakrunte 1993. aasta maksustamishinna alusel, lausus ta. Kes selle ajaga erastada ei jõua, peab lähtuma 1996. aasta maa maksustamise hinnast.

«Samad soodustused kehtivad ka ettevõtete- ja teenindussfäärialuse maa müügi korral,» lisas Reiljan. «Väga oluline on, et maatükid endale omaniku saaks. Suhteliselt suur osa Eesti maast kuulub riigile, kokku ligi 51 protsenti maismaast.»

Jaga lugu:
Hetkel kuum