20. märts 1996
Jaga lugu:

Riigimetsa eelarve ligi pool miljardit krooni

Metsaameti peadirektori asetäitja Aleksander Leemeti sõnul võib tingituna metsamüügihindade madalseisust aga tekkida probleeme metsakapitali eelarve täitmisega.

«Eks me peame siis ära tegema kõige vajalikumad tööd -- eelkõige need, mis on seotud metsakasvatusega,» lausus Leemet. «Tegemata võivad jääda metsakapitali eelarve alalaekumise korral näiteks mõned teed või kuivendussüsteemid.»

Metsaameti finantsdirektori Avo Reinvaldi sõnul laekub riiklikust metsamajandusest otse riigieelarvesse sellel aastal üle 79 miljoni krooni tulu. Lisaks kantakse kohalikesse eelarvetesse 38 miljonit krooni, millest enamiku moodustab maamaks, ütles ta.

Täna kuulub riigile ligi pool Eesti metsadest, mis erinevatel hinnangutel peaks olema optimaalne. Rohkem kui poolel miljonil hektaril paiknev riigimets annab tööd üle 4000 inimesele.

«Põhimõtteliselt peaks ka tulevikus jagunema mets pooleks -- pool kuuluks riigile ja pool omanikele,» leidis keskkonnaminister Villu Reiljan. «Erastamisele läheksid vaid need metsad, mis ei kuulu riigile ja mis on ilma tagastamisnõudeta. Selliseid metsi on küllaltki palju.»

Reiljani sõnul on riigil ligi 300 000 hektarit heina-, karja- või põllumaad, mis ei leia rakendust.

«Ma ei näe seal muud võimalust, kui see tuleb metsastada, sest seal ei ole peale metsameeste kellelegi vastutust panna,» leidis ta. «Sellega tuleb hakata peatselt tegelema, sest soostumise ja võsastumise tõttu läheb maa kultuurmetsa alla viimine tunduvalt kallimaks.»

Aleksander Leemet jagab arvamust, et praegust riigimetsa ei tohiks erastada. «Minu arvates peaks riik metsa praeguses mahus säilitama,» rääkis ta. «Arvestades Eesti geograafilist asendit on see vajalik. Seda on tunnetatud ka mujal, näiteks Lääne-Euroopas püüavad mitmed riigid maad riigiomandusse tagasi osta.»

Leemet lisas, et riigimetsa osakaal tihumeetrites tõuseb oluliselt juba sajandivahetusel, mis on tingitud liiga väikesest metsaraiest. «Ka näiteks käesoleval aastal võib turu puudumise tõttu suur hulk metsa jääda kasvama, mida võiks või tuleks maha raiuda,» leidis Leemet.

Eesti metsamonitooringu andmetel on Eesti metsad Euroopas suhteliselt terved nii bioloogiliselt kui tervislikult. Eesti metsade saastatuse ja kahjustuse aste on tunduvalt madalam kui Euroopas keskmiselt.

«Arvestades asjaolu, et meil jääb suur osa põllumaid metsastada, siis ilmselt suureneb kase osakaal Eesti metsades,» prognoosis Leemet. «Seni on meil ülekaalus mänd.»

Jaga lugu:
Hetkel kuum