21 märts 1996

Electrolux ei usalda enam ühtegi Leedu panka

Seni on Leedus üheksa panka pankrotti läinud ning kolm suurimat kommertspanka suletud. Leedu keskpanga kommertspankade inspektor Kazimieras Romanas iseloomustab olukorda järgmiselt: «Pangad laenasid raha ebaõnnestunud projektidele. Tagatiseks said nad sageli vanad tööstushooned, mida ei õnnestunud turul müüa. See on üks peamisi pangakriisi põhjusi.»

Rahvusvaheline valuutafond (IMF) ja maailmapank, mis sisuliselt juhivad praegu Leedu majanduspoliitikat, soovitavad kriisipangad liita riiklikuks ühispangaks, mille edaspidi saaks erastada, ja kanda halvad laenud riiklikusse Aurase panka. IMF on igati selle vastu, et lasta kriisipankadel ise krahhist välja tulla. IMFi esindaja Leedus Domenico Fanizza peab pankade koostatatud päästeplaani ebareaalseks. «Pangakriis saaks ületatud, kui valitsus otsustaks IMFi plaani kasuks.

Seni valitsus kahtleb, kas tal jätkub selleks vahendeid. Kui ta peaks soostuma pankade oma päästeplaaniga, oleks see katastroof kogu Leedu pangasüsteemile,» ennustab ta.

On väljendatud arvamust, et Leedu pangasüsteem vajab jalule tõusmiseks umbes 4,75 miljardit Eesti krooni. Et raha hankida, on Leedu riik hakanud müüma obligatsioone.

Kuni pangakriis ei ole lahenenud, hoiavad inimesed väga kiivalt oma sääste kulutamast. Turg on detsembrist peale peaaegu täielikult välja surnud, kinnitas Electroluxi juht Leedus Michael Damaris.

Leedu Electrolux tahtis tänavu tooteid müüa ligi 60 miljoni Eesti krooni eest ja mööduda läbimüügi poolest Eestist. Kuid see eesmärk jääb täitmata, sest leedulaste ostuvõime on märgatavalt langenud.

Damaris ei varja oma pettumust ka Leedu poliitikutes. «Poliitikud on ise segatud pangakriisi ja nad toetavad ebapädevaid pangajuhte. Poliitikud peibutavad välisfirmasid Leetu tulema ja kui need on end seal sisse seadnud, siis kehtestavad uusi makse. Näiteks Electroluxi külmkapile on kehtestatud 20protsendiline impordimaks, et kaitsta kohalikku Snaiget,» sõnas Michael Damaris.

USA poliitikainstituudi Heritage Foundationi uurimistulemustest selgub, et paljudes aspektides ei ole Leedu ja Läti vabaturumajandusega riigid.

Heritage Foundationi koostatud maailma 140 liberaalseima majandusega riikide nimekirjas on Eesti 26. kohal, Läti 71. kohal ning Leedu jagab 100.--105. kohta koos Venemaa, Mongoolia, Bulgaaria, Nepaali ja Venezuelaga, teatab ajaleht Eho Litvõ. DI-ELTA-ETA

Hetkel kuum