21 märts 1996

Riik vajab strateegiliste kaupade nimekirja

Rahvusvahelise julgeoleku tagamine strateegiliste ekspordikontrollipiirangute kaudu on olnud päevakorral juba ligi pool sajandit. Selline lähenemine on toonud kaasa mitmete strateegiliste toodete kui ka tehnoloogiate ekspordipiiranguid, mida on peetud vajalikuks rahvusvahelise julgeoleku tagamisel.

Strateegiliseks ekspordikontrolliks nimetatakse strateegiliste kaupade ekspordi kontrolli ja piiramist litsentseerimise teel. Litsentseerimine võimaldab kontrollida eksporditavate kaupade päritolu ja omandamise seaduslikkust ning vältida strateegiliste kaupade levikut kriisikolletesse või riikidesse, millele laieneb rahvusvaheliste ekspordikontrolliorganisatsioonide embargo.

Strateegiliste kaupade ekspordikontroll kui selline on külma sõja sünnitis, mis esialgu oli suunatud eelkõige sotsialistliku bloki vastu, kuid ta ei ole minetanud oma tähtsust ka tänapäeval, sest tegemist on küllaltki tõhusa rahvusvahelist terrorismi ja kuritegevust pärssiva mehhanismiga.

Nii Eesti kui ka teiste endiste Ida-Euroopa riikide vastu rakendatakse kuni praeguse ajani veel mõningaid ekspordikontrollipiiranguid (näiteks kõrgtehnoloogia). Põhiline eeltingimus neist piirangutest vabanemiseks on efektiivse ekspordikontrolli juurutamine, millega Eesti ka aktiivselt tegeleb.

Praeguseks on välja töö-tatud enamik strateegiliste kaupade ekspordikontrollisüsteemi juurutamiseks vajalikest seadustest. Ekspordikontrollisüsteemi väljaarendamisel on Eesti saanud abi Norrast, Soomest ja USAst, kelle kogemuste baasil on jätkunud ka edasine süsteemi täiustamine.

Strateegiliste kaupade nimekirjas oleva kauba väljaveoks peab eksportöör esitama vastavale komisjonile vormikohase taotluse, millele on lisatud isikut tõendav dokument või juriidilise isiku puhul registreerimist tõendava dokumendi ärakiri, tegevuslitsents (kui see on olemas), kauba päritolu tõendavad dokumendid, kaupa importiva firmaga sõlmitud lepingu koopia või kaupa importiva firma õiend lepingu olemasolu kohta. Kui kaup, mille välja- või transiitveoks luba taotleti, ei ole oma olemuselt või parameetrite poolest strateegilise tähtsusega, väljastab komisjon loa taotlejale tollile esitamiseks vastavasisulise tõendi.

Väljaveolitsentsi või transiitveo taotluse läbivaatamisel võib komisjon nõuda eksportöörilt impordisertifikaati, mille väljastab importööri asukohamaa vastav ametkond, võttes sellega üle vastutuse sissetoodavate kaupade leviku kontrolli üle.

Ka Eesti ettevõtjatelt võidakse strateegiliste kaupade sissevedamisel mõnest välisriigist nõuda impordisertifikaati, mille saamiseks peab ta esitama komisjonile vormikohase taotluse. Impordisertifikaadi saamisel kohustub Eesti ettevõtja nimetatud kauba Eestisse sisse vedama ja kinnitama, et kaupa ei adresseerita ümber ega rakendata taasväljaveo tolli-protseduuri.

Eestis kehtestatud strateegiliste kaupade nimekiri muutub pidevalt, sest on võetud suund Euroopa Liidu seadusandluse ja sellest lähtuvalt ka strateegiliste kaupade nimekirja kasutuselevõtmisele. Kuna Euroopa Liidu seadusandlus ja vastav nimekiri on küllaltki mahukad, siis on muutuste sisseviimine järk-järguline protsess.

Sõjatööstuse puudumise tõttu on kõige olulisemateks kontrolliartikliteks n-ö kahese kasutusega kaubad, mida võib kasutada nii tsiviil- kui sõjaliseks otstarbeks. Need on toormaterjalid, mis enamasti sissetooduna Venemaalt liiguvad lääneriikide turgudel. Samuti Eestis toodetav kõrgtehnoloogia ja masinad.

Süsteemi siiani kõige olulisim kitsaskoht on strateegiliste kaupade nimekirja raske loetavus (paljusid kontrolli alla kuuluvaid kaubagruppe on kirjeldatud liiga üldiselt), mille parandamisel on juba praegu ära tehtud suur töö, mis osaliselt väljendub vabariigi valitsuse 26.01.1996 määrusega nr 30 (RT I 1996, II, 235) kinnitatud strateegiliste kaupade nimekirjas.

Hetkel kuum