21. märts 1996
Jaga lugu:

Ümbrikupalga kaotaks maksukorra muutus

«Mida väiksem firma, seda lihtsam on raha niimoodi tiirutada,» lisas rõivatootja TÜ Avers juhatuse aseesimees Andres Soosaar. Riik peab töötajatele looma tingimused, et nad poleks enam ümbrikupalgast huvitatud, teatas ta.

Kui vanaduspension hakkab sõltuma maksustatavast palgast, on inimesed ise huvitatud ümbrikupalga kadumisest, jätkas Valgamaal asuva rõivavabriku Astra juhatuse esimees Tiiu Voitk.

Sotsiaal- ja ravikindlustusmaksudeks kuluv 33 protsenti palgast tuleks töötajatele välja jagada ja see on nende endi asi, kuidas oma tulevikku ja meditsiinilist teenindust kindlustada, lausus Ants Kapral.

Selge on see, et ümbrikupalga tõttu jäävad riigil saamata väga suured summad, lausus maksuameti maksude osakonna juhataja Eimar Soolep. Tema hinnangul on tegemist vähemalt kümnete miljonite kroonidega.

Pensioni sõltuvusse seadmine palgast oleks lahendus, möönis Soolep.

Ümbrikupalga maksmine ei ole mitte ainult rõivatootjate, vaid kogu Eesti probleem, on kinnitanud mitmed väikeettevõtjad.

Trükikodade omanike väitel on Eestis keldritrükikodasid, mille teenused on kahtlaselt odavad, aga trükkijatele tegelikult makstavad palgad on suuremad kui konkurentidel.

Sama tendents on täheldatav ka rõivatootmises, väitis Kapral. Kui ettevõtja maksab lepinguga vaid miinimumpalka, töötaja saab aga tegelikult palga, mis on suurem kui lepingus kirjas, kätte ümbrikus, ei tule ettevõtjal tasuda sotsiaal- ja ravikindlustusmakse, lausus Kapral.

Eimar Soolepi sõnul võib nn mustalt makstava palga tendentsi täheldada siiski eeskätt kaubandus- ja ehitusettevõtetes. «Seal, kus liigub sularaha,» lisas ta.

Ümbrikupalka saavad maksta eelkõige need ettevõtted, kes arveldavad sularahaga, jätkas Soolep. Probleemist räägitakse palju, aga konkreetse küsimuse peale on kõigil suud lukus, sest avalikustamist ei soovi ei musta palga maksja ega saaja, lisas ta.

«Oleme kokku puutunud kaupluste ja kioskimüüjatega, kes saavad lepingu järgi palka nelisada krooni kuus ja on oma sõnul väga rahul,» tõi Soolep näite. «Mina küll seda ei usu. Aga teha pole midagi, sest sularahamaksetest jälgi ei jää.»

Ausalt makse maksvad väikefirmad lihtsalt sunnitakse tegutsema samamoodi, väitis Ants Kapral. Kui tootja ei suuda hinnas konkureerida, peab ta leidma võimaluse, kuidas hind sobivaks teha, lisas ta.

Kaprali sõnul hinnatakse musta tööjõuturu suuruseks Lääne-Euroopa rõivatootmises 150 000 inimest. «Keskmises Euroopa tehases on tööl 30 inimest, seega on tegemist kokku viie tuhande tehasega,» näitlikustas ta.

«Mul ei ole andmeid, aga vaieldamatult on Eestis selliste töötajate osakaal suurem,» väitis Kapral.

Jaga lugu:
Hetkel kuum