24. märts 1996
Jaga lugu:

Kuidas takistate musta raha tulekut oma tegevussfääri?

Põhiliselt kontrollime se- da, kes on pakkuja. Mõningatel juhtudel on pakkujate kontrollimisel tulnud teha koostööd ka kaitsepolitseiga. Ent põhiliselt tugineme krediidiinformatsioonile ja informatsioonile, mida pakkuja on kohustatud meile esitama. Teine kontrollmehhanism on krediidiasutuste seadus, mille järgi n-ö must raha ei tohi läbi pangandussüsteemi meieni jõuda. Erastamisagentuur sularahas maksmist ei aktsepteeri.

Mitte kõige «puhtam» erastamisraha tuleb väljastpoolt, pärast erastamist aga tasub erastanud ettevõte osturaha pangalaenuga, selline skeem on täiesti võimalik. Kui Eesti kommertspangad sellise skeemi läbi lasevad, siis ei ole agentuuril midagi parata.

Erastamisseaduse eelläbirääkimiste paragrahvis ei ole ette nähtud, et lisakontrolli peaks tegema ja arvestama. Vastav seadusemuudatus on tegemisel. Meie põhikiri näeb küll ette usaldusväärsuse kontrolli, kuid parem oleks, kui seadusandja oleks seda seaduses ette öelnud.

Rahapesu läbi erastamise on Eestis suhteliselt vähe ette tulnud. Vene ettevõtted on otseselt vähe esindatud erastamisel. Erastamiskonkursid on pikad, tulemus on raskesti prognoositav jne.

Kindlasti on esinenud juhtumeid, kus pakkuja raha hämara päritolu tõttu on jäänud pakkumisest kõrvale, ent meil on siin komme, et kaotajatest ei räägita. Loodetavasti jäävad nad tavaliselt selle poole peale.

Reaalselt reguleerib pan-ka tuleva raha kontrollimist krediidiasutuste seadus. Seal on kirjutatud, et arveldustehingul üle 15 000 eküü ja sularahatehingul üle 7500 eküü tuleb identifitseerida tehingu sooritaja. Tegelikult on Eesti pass suhteliselt kergesti võltsitav, seega taandub see toiming sisuliselt registreerimiseni, kus pannakse kirja nimekiri andmeid, millele tuginedes oleks võimalik seda isikut leida.

Kui avame firmale arve, siis nõuame ka kõiki vajalikke dokumente firma kohta. Kui peaks tekkima mingi kahtlus, siis me lihtsalt ei pruugi seda arvet avada. Statistiliselt ei oska küll selliste juhtumite arvu öelda, aga ma usun, et neid on kindlasti olnud.

Seda enam peab pank kontrollima firma või üksikisiku tausta, kui tulevad kõne alla laenu- ja garantiitoimingud, kus pank annab üle oma varasid. Firma juriidiline legaalsus on tõestatav dokumentide najal, väljavõtted põhikirjast jne. Firma tegevuse legaalsust hindab laenuanalüütik. Kindlasti uuritakse, millega firma tegeleb.

Sama kehtib ka näiteks garantiide andmisel erastamiseks. Erastamiskogemus näitab ju seda, et seda raha, mis alguses välja käiakse, on hästi vähe ja ettevõtte töötab ise kasumiga selle väljaostmisraha tasa. Pean küll tunnistama, et me ei ole ise selliste suurte erastamisprojektidega, kus oleks palju raha kõrvalt saada, kokku puutunud.

Jaga lugu:
Hetkel kuum