24. märts 1996
Jaga lugu:

Üleminekuperiood vajab pikalaenupanka

Arvamusavaldused pikalaenupanga asutamise üle näitavad, et on põhiliselt kahte liiki seisukohti. Ühtedele on idee harjumatu ja neile on seda vaja veel selgitada. Teiste puhul ei ole arusaamises raskusi. Tunnistatakse pikalaenusüsteemi vajalikkust, kuid teisalt eitatakse riigi tagatisega (või osalusega) vastava institutsiooni loomist. Teise liini esindajad on valdavalt panganduse asjatundjad (sh tänased pankurid). Nende puhul määrab arvamuse huvi.

Pikalaenupanga, mis oma olemuselt ei ole kommertspank, taasasutamise eesmärgiks on majanduse stabiilse arengu soodustamine pikaajaliste investeeringute teel. Selleks on vajalik riiklikult tagatud pikaajalise laenusüsteemi väljakujundamine, tagades eelkõige maa- ja omandireformi kiirendamise, maamajanduse, väikeettevõtluse, elamuehituse, omavalitsuste, regionaal- ja põllumajandusprogrammide krediteerimise, samuti hoiuste ja investeeringute parema tagamise ja kogu pangasüsteemi edasiarendamise. Loodetavasti annaks pikalaenu süsteemi käivitamine täiendava tõuke väärtpaberituru arenguks ning ühtlasi stabiliseeriks seda.

Lisaks on oluline nii juriidiliste kui füüsiliste isikute pikaajaliste hoiuste, samuti pikaajaliste investeeringute tagatus pikalaenu panga poolt emiteeritavatesse väärtpaberitesse ning muudesse selle panga loodud rahaturu elementidesse. Samuti on oluline välismaiste rahainstitutsioonide suurem huvitatus tagatud paigutuste vastu.

Idee realiseerimine aitaks koondada riigi poolt põllumajandusse, regionaalsesse arengusse suunatud ressursse ühtsesse väljundisse ning tagada riigieelarve vahendite jaotamist minimaalse pangamarginaaliga. Kontroll seatud hüpoteekide, maa- ja kinnisvaratagatiste üle võiks osaliselt olla riigi osalusega panga käes. Pikalaenupangal ei pea olema piirkondlike kontorite süsteemi, tema tegevuse põhieesmärgiks ei ole ainult kasumi teenimine.

Võidakse öelda, et kommertspangad võivad samuti varsti anda pikaajalist ja madalaprotsendilist laenu. Täiesti õige, see aeg võib saabuda. Samas on selge ka see, et kommertspanka nagu muudki äriettevõtet huvitab eelkõige kasum, samuti ei hakka kommertspank Eesti tingimustes niipea andma pikaajalist laenu regionaalpoliitiliste, maaelu ja põllumajandust toetavatele programmidele.

Edasi. Kommertspankade huvi maa kiiresti tsiviilkäibesse toomise vastu on täna loid. Maa kui laenu tagatise tekkimisel hakkab laenuprotsent kindlasti langema. See tekitab nii mõnelegi tänasele kommertspangale raskusi. Pikalaenu institutsiooni olemasolu toetab ilmselt ka kommertspanganduse stabiilsust.

Veel vajab kommenteerimist arvamus, et pikalaenu probleem ei ole Eestis esmajärguline. See ei ole õige, probleem on olemas, küsimus on lahendusteede leidmises.

Pikalaenupanga loomisel ei vaja me üht ülisuurt rahapaigutust. Vahendid peaksid tulema välislaenudest, väärtpaberite müügist, võib-olla ka riigilt ja muudestki allikatest. Ka kommertspangad on potentsiaalsed investorid.

Kogu küsimuste kogum sõltub eesmärkide püstitamisest ning sellele majanduslikult põhjendatud lahenduste leidmisest. Pikalaenu institutsioon on oluline eelkõige üleminekuperioodil, kui muutub majandussüsteem ja kujunevad ümber omandisuhted. Kas oponendid on arvamusel, et meie majandussüsteem ja omandisuhted on välja kujunenud?

Arvan, et eesmärgis oleme ühel meelel. Kuidas eesmärgile läheneda, on kokkuleppe asi. Pakume üheks lahenduseks pikalaenu institutsiooni loomise. Tegemist on keerulise ning aeganõudva tegevusega. Seepärast on ka arvamusi mitmesuguseid. Kui on muid lahendusi, arutame. Nii see peabki olema.

Jaga lugu:
Hetkel kuum