25. märts 1996
Jaga lugu:

Kapo vahendab huvisid

Uurimine on pooleli, on kaitsepolitsei peadirektori Jüri Pihli lemmikväljend avalikkuse ees. Kapost jääb mulje kui kaua oodatud ühiskonnasanitarist, kes juurib halastamatult välja asotsiaalseid elemente. Huvi tuntakse kõige vastu alates linnapea ahnusest ning kommivabriku Kalev põlengust kuni endiste KGBlasteni naelutamaks nad häbiposti.

Uurimisobjektide vahel laiali rebitud kaitsepolitsei on muutunud vahedaks relvaks erinevate huvigruppide käes, olles tööriistaks nii poliitikutele kui ka majandusmeestele. Kapo uurijate laudadel lebavad mitmete case'ide toimikud, mis peaksid tegelikult laekuma kas siis majanduspolitsei või kriminaalpolitsei asjameeste kätte. Samal ajal näiteks majanduspolitsei osakaal eelarveraha jagamisel pidevalt väheneb.

Huvigruppide motiivid kaitsepolitseile avalduse kirjutamisel on erinevad. Näiteks olete mingi partei liige, avalikkusele üsna tuntud ning ühiskonnaredelil küllalt auväärsel positsioonil. Ent juhul, kui teil on veel lisaambitsioone, siis nende rahuldamiseks tuleb esitada avaldus kapole ning teenida endale tunnustatud aatelise inimesena plusspunkte. Sääraselt saab käru keerata nii tülikaks muutunud erakonnakaaslastele kui oponeerivate parteide esindajatele. Analoogselt võib jala taha panna ka majandushuvidest lähtuvalt, ohvriks siin kas konkurent või tülikaks muutunud äripartner. Kõigi uurimiste tulemus on sama. «Kui tegemist on kapoga, siis on asi ikka hull küll,» on kaaskodanike hinnang, ning plekk on küljes, hoolimata uurimise tulemusest.

Otse kaitsepolitseile esitatud avalduste hulk kasvab tähelepandavalt kiiresti. Üldjuhul peaks seaduserikkumise kahtluse korral algatama asja uurimise prokuratuur, kes annab koosseisu uurimiseks edasi järgmisele instantsile. Kapole otse esitatud avalduste võrra tavalisel teel algatud uurimiste osakaal väheneb üsna tuntavalt, vähemalt selline mulje tekib avalikkuse ette jõudnud uurimistest.

Teleekraanidel pelglikul il-mel naeratav Jüri Pihl on tõsiselt ette võtnud kaitsepolitsei imago kujundamise. Ei möödu päevagi, kui kuskil meedias ei mainita kaitsepolitseid. Mulje hämara taustaga Conestonile kuulunud majas resideerivast kapost on kui kõikvõimsast sajapealisest lohest, kelle terav pilk ja salvav tulekeel jõuavad kõikjale. Pihli sagedased sõnavõtud on ka üsna mõjuv põhjus, miks tasub esitada avaldusi just kaitsepolitseile.

Kaitsepolitsei osalus olulise-mates Eesti poliitikat ja majandust mõjutavates uurimistes kindlustab kapole võimutäiuse, millest teised institutsioonid võivad ainult unistada. Teisest küljest võib see võimutäius aga hakata riigile bumerangina ohtlikuks muutuma. Kapo käes muutub manipuleeritavaks enamik avaliku elu tegelasi. Kahtlane, kas eestlased oleks rahul olukorraga, kus riigi tegelikuks juhiks on kohalikku päritolu kardinal Richelieu, kelle kätte jooksevad kõik niidiotsad.

Sellel aastal eelarvest üle 44 miljoni krooni kasutav kaitsepolitsei peab tegelema esmajoones riikluse huvide kaitsmisega, s.o Eesti riigi vastu suunatud kuritegude uurimise ja ennetamisega. On üsna kahtlane, kas näiteks linnapea Jaak Tamme maja või Kalevi põletamisel on tegemist Eesti riikluse alustugesid õõnestava kuriteoga. Või äkki on kapol lihtsalt vajadus leida rakendust riikluse kaitsmisest üle jäävatele ressurssidele.

Jaga lugu:
Hetkel kuum