25. märts 1996
Jaga lugu:

Omavalitsus takistab firmadel maad erastada

Üks kaheksast firmast, kes soovis erastada firma tootmis- ja teenindushoonete alust maad, oli AS Norma. Norma peadirektor Jüri Käo ütles, et Norma on halduskogu seisukohas pettunud.

«Ettevõtte normaalseks majandamiseks on maa väga oluline komponent ja see annaks ettevõttele mitmeid lisavõimalusi,» lausus ta.

Kesklinna halduskogu asus seisukohale, et kuna maa erastamine toimub praegu osaliselt EVPde eest ja 15aastase järelmaksuga ning linnakassasse laekub selle tuludest vaid 20 protsenti, on selline erastamine linnale äärmiselt kahjulik.

Jüri Käo pidas kesklinna halduskogu põhjendust maad mitte erastada naljakaks. Tänu sellisele põhjendusele jääb mulje, et halduskogu süüdistab ettevõtteid EVPde olemasolus, rääkis Käo.

Peale Norma ei toetanud kesklinna halduskogu maa erastamist veel seitsmele firmale: Harmaronile, Matkarile, Teile, FA-le, Renewole, Tahvelile ja Keltto Kinnisvarale.

Viru hotelli alla jäävat maad erastada soovinud ASi Harmaron üks aktsionär And res Ild ütles kesklinna halduskogu otsust kommenteerides, et keeldumise põhjuseks võib olla inimlik kadedus.

Ildi sõnul võib tegemist olla ka mingi kentsaka vägikaika vedamisega riigi ja kohaliku omavalitsusüksuse vahel. Kohalik munitsipaal on seisukohal, et riigile kuuluva vara müügist munitsipaalile laekuv 20 protsendi suurune tulu on liiga väike. Maa erastamise keeldumisega üritab munitsipaal avaldada survet riigile, et see tõstaks munitsipaali osatähtsust, arutleb Ild.

Tema sõnul on segi aetud selline oluline põhimõte, et linn ei ole ettevõte. Linna tulu peaks seisnema maksudes ja maksutulud kasvavad tänu ettevõtluse soodustamisele, on Ild seisukohal.

«Ma loodan, et kõrgemal seisvad instantsid on targemad ja et linnavolikogus on natukene laiema silmaringiga isikud kui ühes väikeses linnosas,» lausus Ild.

ASi Matkar juhatuse esimees Jüri Kuusk oli kesklinna halduskogu otsusest üllatunud. Kindlasti taotleme maa erastamist edasi, sest praegu tuleb sedasi välja, et halduskogu muudab seadusi, ütles Kuusk.

Erastamisagentuuri maamüügi osakonna juhataja Mati Meeliste sõnade kohaselt on kahetsusväärne, et kesklinna halduskogu peab maamüügil silmas ainult saadavat tulu. «Perspektiivsem, kui ühekordne noos oleks see, kui tänu kiirele maamüügi korraldusele hakkavad ettevõtted kiiremini arenema,» lausus Meeliste.

Ta lisas, et maa müük EVPde eest on üks reaalsemaid EVP kattevarasid ja sellepärast on imelik, et kesklinna halduskogu seab kahtluse alla maamüügi EVPde eest.

Meeliste sõnade kohaselt peab maa erastamise heaks kiitma volikogu, mitte kesklinna halduskogu ja sellepärast jääb ettevõtetel vaid loota, et Tallinna volikogu on teistsugusel seisukohal.

Jaga lugu:
Hetkel kuum