26. märts 1996
Jaga lugu:

Äri võidab räimesõja

Kui eestlased end väga nõr-kade ja jõuetutena tunnevad, siis on nad ikka leidnud lohutust teadmisest, et ega lätlastelgi paremini lähe. Lätiga suheldes saab Eesti tunda end tõelise suurvõimuna. Juba traditsiooniks muutuvates igakevadistes räimesõdades on meie riigijuhid teinud kurja häält ja rusikaga lauale põrutanud. Välisminister Siim Kallas on öelnud, et kui ikka lätlased väga tüli tahavad, siis pole meie kadedad mehed vastu andma.

Eesti-Läti majandussuhted on poliitikute omavahelisest kemplemisest hoolimata hakanud viimasel ajal arenema päris jõudsasti. Läti on meie ekspordipartnerite hulgas neljandal ja impordi osas kümnendal kohal. Eesti firmad püüavad end Lätis kindlamalt paika panna. Näiteks kindlustusseltsid Seesam ja Hansa Kindlustus. Hansapank on juba mõnda aega pidanud plaani lõunas tegutsema hakata.

Lätlased püüavad omi firmasid teiste konkurentsi eest kaitsta. Heaks näiteks on Levicomi ebaõnn Läti mobiiltelefoniturule pürgimisel. Esialgu pidas Läti transpordiministeerium eestlaste osalusega projekti parimaks, siis aga langetas minister Vilis Kri?topans otsuse Läti firma kasuks.

Eestlaste huvi Läti turu vastu on siiani olnud ettevaatlik ka muudel põhjustel. Eelkõige hirmutab meid lätlaste majanduspoliitiline suhtumine. Maaparteide mõju on Lätis palju tugevam kui Eestis. Sellest tuleneb ka lõunanaabrite tunduvalt suurem toetus eksporditollidele ning Läti poliitikute süüdistused Eesti aadressil, et me vabakaubandusega lääne suunas üle pingutame. Võiks ju hoopis luua tollitõkete varjus õitseva Balti vabaturu. Eesti rahasüsteemi aluseks olev tasakaalustatud eelarve on Lätis unistuseks jäänudki.

Eesti ärimehi on hoidnud Lätist eemal ka Vene raha ja ärimeeste suur roll sealses majanduses. Organiseeritud kuritegevus ja firmadele n-ö katuse pakkumine annab end Lätis palju valusamalt tunda kui Eestis. Meie firmade praktikas pole olnud haruldus seegi, et lätlased maffiakartuses ise koostööst ära ütlevad. Nii Läti pangandussüsteem kui ka ametnike oskus euroopalikult suhelda on paljude Eesti ärimeeste arvates alles lapsekingades.

Raskustest hoolimata pürgi-vad aga eestlased Läti turule senisest üha aktiivsemalt. Miks? Esimene vastus on üsnagi lihtne. Kui Lätis midagi müüa saab, siis tasub seda ka teha. Ei ole mingit vahet selles, kas raha jõuab Eesti firmasse rootslastelt või lätlastelt. Kuigi hinnatase on Lätis Eesti omast veidi kõrgem, on lätlaste ostujõud meiega üsna võrdne. Asja teeb ahvatlevaks aga see, et lätlasi on meist poole rohkem.

Kuna Lätis pangandus-süsteem alles areneb, siis on seal ka ettevõtjate jaoks ahvatlevat vaba raha liikumas rohkem kui Eestis. Ning Läti latt pole meie krooniga võrreldes sugugi nõrgemas seisus. Eesti ärimeestel ei tasuks lasta silmist ka Läti sadamaid Ventspilsi ja Liepajat. Lätlased mõlgutavad seal vabasadamate loomise mõtteid. Eesmärgiks loomulikult üha suurema Vene naftatransiidi ligimeelitamine. Selle kauplemise tulemusel Lätis ringlevast rahast ei tasuks eestlastel end eemale hoida.

Tulles lõpetuseks veel tagasi Eesti-Läti merepiiritüli juurde, on selge, et hoolimata sõnavahetusest kalurite ja diplomaatide vahel ei riku see oluliselt kahe maa suhteid. Majandussuhted ja ühine julgeolekupoliitika aitavad leida kompromissi veteväljade jagamise osas. Kuid jah, kalaparved peaksid siiski siiapoole piiri jääma.

Jaga lugu:
Hetkel kuum