26. märts 1996
Jaga lugu:

Heade äritavade vastasest tegevusest

Heade äritavade vastast tegevust ja ebaausaid konkurentsivõtteid kohtame kahjuks peaaegu kõigis eluvaldkondades, kus toimib konkurents. Ettevõtlusvabaduse areng on toonud kaasa ebaeetilisi toiminguid äritegevuses, kuigi ei ole nende põhjuseks. Üha uute meetoditega püütakse ergutada kaupade ja teenuste müüki ning suurendada käivet. Loomulikult ei ole see nii üksnes meie arenevas turumajanduses, heade äritavade vastase tegevuse ehk kõlvatu konkurentsi vastaseid seadusi ja meetmeid hakati mitmes riigis rakendama juba sada aastat tagasi (nt Saksamaal 1896). Eestis võeti kõlvatu võistluse vastu võitlemise seadus vastu 1931. aastal.

Meie 1993. aastal vastuvõetud konkurentsiseaduse järgi kujutab kõlvatu konkurents ehk heade äritavade vastane tegevus endast turusuhetes osalejate tegusid, millega taotletakse ebaausate konkurentsieeliste saamist, sealhulgas:

-- eksitav reklaam kui ebatõeste andmete levitamine, mis võib tekitada eksliku mulje eriti soodsast pakkumisest, seda nii pakutavate kaupade ja teenuste omaduste, tootmisviisi, hinna, hankimise viisi, varude suuruse, turusuhetes osaleja finantsseisundi ja muude omaduste kohta;

-- konkurendi või tema kauba halvustamine kui tahtlik valeteadete levitamine konkurendi poolt müüdava kauba või teenuse kohta, kui sellega kahjustatakse viimase mainet ja äritegevust;

-- ärisaladuse kuritarvitamine konkurentsieeliste saamise eesmärgil, kui andmed on saadud seadusevastaselt ja nende kasutamiseks puudub kokkulepe;

-- firma nimetuse ja ettevõtte tunnusteks peetavate tähiste ebaõige kasutamine, kui neid võib ära vahetada tunnustega, mida teine turusuhetes osaleja seaduslikult kasutab;

-- turusuhetes osaleja töötaja ärakasutamine konkurendi huvides;

-- kaupade või teenuste müügi ebaseaduslik piiramine või selle sidumine mingite tingimustega, kaupade müügi takistamine või nende müügilt kõrvaldamine enne hinnatõusu, üleskutse müügi- või ostukeelu rakendamiseks, samuti kaupade müügi sidumine muude kohustustega.

Kõlvatu konkurentsi kaebusi laekub suhteliselt palju ning nende lahendamisel nõutakse õigustatult kiiret otsust. Ebatõese reklaami levitamine ja konkurendi halvustamine avalikkuse ees nõuavad kohest sekkumist.

Möödunud aastal esitati konkurentsiametile üle 30 kaebuse ja avalduse, mis käsitlesid heade äritavade vastast tegevust. Enamasti oli tegemist eksitava reklaami, konkurendi halvustamise, firmanimetuse või muude ettevõtte tunnusteks peetavate tähiste ebaõige kasutamise, aga ka ärisaladuse kuritarvitamise juhtudega.

Konkurentsiamet nõuab kaebuste lahendamisel mõlemalt osapoolelt ja ka kolmandatelt isikutelt kõiki asjasse puutuvaid tõestusmaterjale. Nende hankimine võtab teatava aja, kuna asja uurimise käigus võivad tekkida üha uued nüansid. Sageli aga lepivad osapooled mõlemaid pooli rahuldava lahenduse suhtes kokku asja uurimise käigus.

Heade äritavade vastase tegevuse alaste kaebuste uurimisel oleme küllalt sageli kokku puutunud prob-leemidega, mille uurimine on väga komplitseeritud ja mis nõuaksid kohtulikku lahendit. Kahjuks puudub Eestis käesoleval ajal asjakohane kohtupraktika, millest analoogiliste juhtumite käsitlemisel võiks lähtuda.

Vastutus konkurentsiseaduse rikkumise eest eelmainitud sätete osas on käesoleval ajal suhteliselt leebe, see kohustab vaid viivitamatult lõpetama seadusevastase tegevuse ja taastama enne seaduserikkumist eksisteerinud olukord ning avalikult ümber lükkama ebaõige teabe. See tähendab, et ärisaladuse reetmine või konkurendi halvustamine on tõepoolest tuvastatud, ettekirjutus selle lõpetamiseks tehtud, kuid karistust ei järgne. Juhul, muidugi, kui seaduserikkumine ei kordu.

Seadus ei näe praegu ette ei rahatrahve, kahjutasude hüvitamist ega raskemaid karistusmäärasid, mis toimivad teistes arenenud riikides. Teistes riikides toimub heade äritavade alane õiguskaitse eri astme kohtutes ja spetsiaalsete seaduste alusel. Seejuures on huvitav märkida, et näiteks Kanada konkurentsiseaduse kohaselt on eksitav reklaam tõsine seaduserikkumine ja selle eest võib määrata kuni miljoni dollari suuruse rahatrahvi.

Eesti konkurentsikaitset tuleks edasi arendada selles suunas, et äritavadevastase tegevuse juhtumite lahendamine toimuks kohtus. Ka praegu on võimalus pöörduda otse kohtusse, eelistatakse aga siiski konkurentsiametit vältimaks kohtukulusid ja asjaajamise keerukust.

Jaga lugu:
Hetkel kuum