31 märts 1996

Investeerimisfond on riskivabam

Hüvitusfondi väärtpaberite osakonna juhataja Angelika Koha

Eestis tegutsenud paljudest avatud investeerimisfondidest on mitmed läinud põhja, kuna väärtpaberiturg ei olnud veel paar aastat tagasi välja arenenud. Teiseks sõltub fondide investeerimistegevus seda haldava ettevõtte oskustest ja kvalifikatsioonist.

Täna teevad Eesti turul ilma avatud fondidest ainult mõned üksikud, näiteks Balti kasvufond. Suur hulk praegu tegutsevatest fondidest on aga kinnised erastamise investeerimisfondid, mille aktsiaid müüakse nii EVPde kui raha eest.

Kinnised fondid tegelikult investeerivad kõik ühtedesse ja samadesse objektidesse, kuna EVPde eest ostetavad aktsiad on tänaseni suhteliselt piiratud.

Investeerimisfondi aktsiate müügist saadud raha eest saavad fondid osta likviidseid aktsiaid, mille ring ei ole lai -- peamiselt pankade aktsiad.

Avatud investeerimisfondid peavad hoidma tunduvalt suuremat likviidsust, kuna seda haldaval ettevõttel on kohustus igal ajal oma osakud tagasi osta. Avatud fondi kohustus hoida kõrgemat likviidsust tähendab ka fondi tulususe langust, sest lühiajaliselt paigutatud vahendite pealt saadavad intressid on reeglina väiksemad kui pikaajaliste paigutuste pealt.

Avatud investeerimisfondide investorite ring on täna ka küllaltki väike. Näiteks Balti kasvufondi osakuid ostnud investoritest on enamik institutsionaalsed investeerijad.

Tegelikult on avatud investeerimisfondid aga selleks, et eraisikud saaksid sinna investeerida. Nende jaoks on oluline likviidsus, kuna investeerides tihti ei teata, millal on raha neile uuesti vajalik. Suurtele investoritele, kes oskavad teha investeerimisotsuseid ise, on likviidsus ka oluline, kuid nad oskavad õigel ajal oma investeeringut realiseerida.

Broker Balticu puhul sai raha väljavool alguse Läti finantskriisi algusest, mille tõttu suleti nende Läti investeerimisfond. Kuna Broker Balticu kõrval oli ka Eesti investeerimisfond, mille investoriteks olid peamiselt eraisikud, siis läks lahti tavaline eraisikutele omane buum, kus üritati kiiresti kõik oma raha kätte saada.

Kui see juhtub, siis ühel ajahetkel ongi fond täielikus finantskriisis ja ta ei tule sellest muud moodi välja, kui fondi tegevus tuleb lõpetada.

Paljud investorid said fondide tegevuse lõpetamisel kahju ja siiamaani ei ole kogu raha täielikult kätte saadud. See on mõju avaldanud, miks täna eraisikud ei taha avasüli raha paigutada fondidesse.

Näiteks IFMi ja Broker Balticu loodud fondid tegutsesid viisil, mida tegelikult üks eetiliselt käituv investeerimisfirma ei tohiks endale lubada.

Täna on seaduslik alus täiuslikum -- on järelevalveamet, kes kontrollib, ja kvalifitseeritud spetsialistid, kes tegelevad investeerimisega.

Kui eraisik peaks täna tegema investeerimisotsuse, siis peaks ta kõigepealt vaatama, kes fondi juhivad, kas need inimesed on kvalifitseeritud ja kas neil on piisav kogemus seljataga. Vastasel korral ei tea öelda, mis juhtub. Seega on ülioluline, kui suur on fondi haldava ettevõtte usaldusväärsus.

Teiseks tuleb vaadata fondi investeerimisportfelli -- kuhu on investeeritud, kas need on tuntud ettevõtted või on seal hulgaliselt ka ettevõtteid, millest keegi kuulnud ei ole.

See informatsioon peab olema kättesaadav kõigile, vastasel korral ei ole võimalik teha investeerimisotsust.

Ta peaks olema kaitstud. Kui aga kogu Eesti majandus läheb põhja, mida loodetavasti ei juhtu, siis siin ei päästa mitte ükski asi. Fondi investeerides on oluline eelis, et risk jaotatakse erinevate investeerimisobjektide -- aktsiate, võlakirjade jms --vahel ära. Eriti siis, kui inimene ei oska seda teha või tal ei ole aega seda teha.

Fondide tegevust kontrollib väärtpaberiameti järelevalve ja lisaks on fondil depoopank, kes jälgib raha kasutamist fondi tegevuse eesmärkidest lähtuvalt. Fondide tegevust kontrollitakse tunduvalt enam kui ühe ettevõtte tegevust, selle võrra on ka riskid väiksemad.

Jah, kindlasti hakkab see suurenema.

Praegu on üleüldse hea hetk Eesti turul, kus aktsiate kursid on tohutult kasvanud. Sellisest meeletust kasvutempost on kõik investeerimisfondid võitnud, kuna nad on märkimisväärse osa oma vahenditest investeerinud aktsiatesse. Kõikide fondide tulusus on selle tulemusena kasvanud.

See oleneb paljuski investoriteringist. Erastamise usaldusfond on üks väheseid kinniseid erastamise investeerimisfonde, kellel on pal-ju eraisikutest aktsionäre. Hansa erastamisfondi emissioon märgiti suures osas suurte investorite -- pankade, kindlustusseltside ja teiste firmade poolt. Nad ostsid emissioonimahu täis ja sellest tingituna läks emissioon ülemärkimisele.

Investeerimistegevus Eestis on rohkem institutsionaalsete investorite käes.

Hüvitusfondi tehtud investeeringud investeerimisfondidesse on olnud selle poolest tasuvad, et fondides tegeldakse igapäevase väärtpaberituruga enam. Juhtimine investeerimisfondides on kiirem ja efektiivsem kui Hüvitusfondis.

Meil ei ole nii laialdast kaadrit kui investeerimisfondidel.

Hüvitusfondi tehtud konkreetseid investeeringuid fondidesse ei soovi ma aga välja öelda.

Hetkel kuum