31 märts 1996

Riigikassa alustabki tööd

Rahandusministeeriumi keskriigikassa oskonna juhataja Agu Lellepi sõnutsi hakkab riigikassa teenindama kõiki eelarvelisi asutusi, mis võimaldab riigil oma raha tsentraalse juhtimise kaudu paremini hallata. Kui seniajani juhtis riik vajalike kulutuste tegemisel rahavoogusid mitme ametkonna ning mitme pangaarve kaudu, mis kestis nädalaid, siis riigikassa kaudu kulutusi tehes võtab raha ülekandmine aega maksimaalselt 48 tundi. Endise rahaliikumisskeemi (rahandusministeerium--ministeerium--riiklik amet--maavalitsus--asutus--kulutus) asemel pruugib asutusel nüüdsest vaid riigikassale korraldus anda ning vajalik summa kantakse kohe üle.

Lellep lisas, et kuigi riigikassast saab eelarveliste rahavoogude käsutaja, jätkuvad sularahaoperatsioonid siiski vaid pangas ning vajalik dokumentatsioon peab siiski läbima valitsusasutuste rägastiku.

Lellep tõdes, et 1. märtsi seisuga oli eelarveliste asutuste pangakontodel kokku 256 miljoni krooni väärtuses vaba raha. «Senisest süsteemist tingituna olid osad asutused alafinantseeritud, teistel aga oli piisavalt varusid järel,» möönis ta. Kuna asutuste raha läheb nüüd üle kontsernikontole, siis 50% vabast rahast kulutab riik vajalike kulutuste tegemiseks seal, kus seda kiiresti vaja on, 50% aga paigutatakse panka riigile intresse koguma.

Lellep ei soovinud avaldada nende asutuste nimesid, kelle kontodel miljonid kroonid seisavad. Ma kardan, et sellest võiks tõusta paksu verd,» ütles ta. «Ega tegelikult pole ainult asutused selles süüdi, nad on otsinud endale vaid kindlust.»

Lellep pidas võimalikuks, et tulevikus, kui riik suudab iga päev hankida informatsiooni kõigi kulutuste ja raha laekumiste kohta, saab vaba raha lisaks tähtajalistele hoiustele paigutada ka rahvusvahelistele rahaturgudele.

Lellepi väitel võidab riigikassa käivitumisest eelkõige Eesti riik, kes hakkab pankadesse paigutatud ressurssidelt teenima intresse. «Kuna need summad, mis riik pankadesse paneb, ei ole pankade jaoks väga suured, ei tohiks see pankadele oluliselt mõjuda,» möönis ta. Samas pidas Lellep tõenäoliseks, et riigile makstavate kõrgete intresside tõttu võib laenuvõtja jaoks pangalaen vähesel määral ka kallineda.

Põhja-Eesti Panga juhatuse aseesimees Lembit Zernant lausus, et praegu on vara analüüsida riigikassa mõju pankadele, kuna tegelikke tulemusi saab vaadelda alles teisel poolaastal. Teatav mõju on riigikassa käikulaskmisel Zernanti arvates siiski olemas. «Panga jaoks raha hind tõuseb, seega peaks raha hind tõusma ka rahasaajale,» märkis ta. «Kuid välispankade tulek ja odavamad laenud viivad nõutava intressimäära langemisele.» Laenude kallinemine on Zernanti sõnutsi tingitud riigiressursi vähenemisest pankades ning panga makstavatest intressidest.

Riigikassal on praegu piirkondlikud kassad 19 Eestimaa punktis.

Hetkel kuum