1 aprill 1996

Koondamisest

Eesti Televisiooni (ETV) ebaloomulikult suurt töötajaskonda, kes kõik toituvad maksumaksja rahakoti arvel, neelates ära suure osa ETV 60 miljoni krooni suurusest eelarvest, on kritiseeritud ammu. Mitte keegi (ETV töötajad ise ehk välja arvatud) ei tundu kahtlevat, et riigitelevisiooni, kui seda üldse vaja on, saab teha ka märksa väiksema inimmassiga kui 740 töötajat.

Olukord, kus töötajate palkade maksmiseks kulub ligi pool ETV eelarvest, samal ajal kui riigitelevisiooni vaadatumate saadete eesotsas seisavad telemängud ja välismaise päritoluga seriaalid, pole normaalne. Seda suurem rõõm on tõdeda, et lõpuks on ETV juhtkond otsustanud astuda esimese radikaalsema sammu riigitelevisiooni reformimise suunas, teatades üle saja töötaja koondamisest selle aasta esimesel poolel.

ETV peadirektor Hagi ?ein ei soovinud avalikustada, kui suure hulga töötajate koondamist näeb ette tema koostatud programm ja kes kuuluvad koondatavate hulka. Potentsiaalset koondamismaterjali leidub kindlasti kasvõi sellistes tavainimesele arusaamatutes ETV üksustes nagu rätsepa- ja puutöökoda, autopark või muu sarnane, mis teletegemisega otseselt ei haaku. ?eini napisõnalisus on seejuures arusaadav, sest vaevalt tulevad potentsiaalsed töötud idee autorit kättpidi tänama.

Paraku pole sentimentaalsus valuuta, mis maksab ettevõtte majandamisel. ?eini ütlusel on riigitelevisiooni töötaja keskmine palk «pisut kõrgem kui Eesti keskmine», seega üle 2700 krooni. ETV saja töötaja koondamine säästab aastas seega üle kolm miljonit krooni. Kui arvestada, et ka järgmisel poolaastal jätkub vähemalt sama kiire koondamiste tempo, siis tähendab see lõppkokkuvõttes ETV-le arvestatavat kokkuhoidu.

Hetkel kuum