1 aprill 1996

Monopolide reguleerimisest Eestis

Eesti konkurentsiseaduses ei ole sätestatud monopolide lõhkumist ega monopolidevastast võitlust nagu mitmes välisriigis, kus on moodustatud antimonopoolsed ametkonnad. Konkurentsiameti kohustuseks vastavalt konkurentsiseadusele on kaitsta teisi turusuhetes osalejaid turgu valitseva ettevõtte seisundi (edaspidi TVS) kuritarvitamise eest. Turgu valitsevas ehk domineerivas positsioonis olevaks ettevõtteks on kõik monopolid ja teised ettevõtted, kes on turul olulise konkurentsita (ettevõte omab sellel kaubaturul vähemalt 40% käibest) ja on turusuhetes osalejate seas domineerivas seisundis oma finantsjõu, kaubaturgudele juurdepääsu, sidemete või muude asjaolude tõttu.

Seejuures nii väikeses riigis nagu Eesti peab olema siiski ettevaatlik selles, et süüdistada kedagi turu valitsemises, sest üks efektiivselt tegutsev ettevõte võib sarnases väikeses riigis väga lihtsalt katta 40% turuosa.

Meie konkurentsiseaduse praeguses sõnastuses ei ole küllalt üheselt määratud TVS. On selge, et kui ettevõttel ikkagi ei ole olulist turuosa oma turujõu rakendamiseks, st turuosa on alla 40%, ei tee finantsjõud või mingi muu asjaolu teda veel turgu valitsevaks.

Konkurentsiseaduse täiendamisel oleks Phare ekspertide soovituste kohaselt üks võimalik lahendus määratlus, et 40% turu käibest määrab TVS juhul, kui ettevõte ei suuda tõestada, et turul on olemas efektiivne konkurents.

Täpsustada tuleb ka turgu valitseva seisundi kuritarvitamise määratlust, millena praegu käsitletakse sellise nõudluse tekitamist, mis võimaldab tõsta hinda või hoida teda kõrgel tasemel, kahjustavat hinnakujundust teiste turusuhetes osalejate konkurentsivõime kahjustamiseks või turult väljatõrjumiseks, põhjendamatut keeldumist kauba või teenuse müümisest, põhjendamatute lepingutingimuste dikteerimist jne.

Eraldi tuleks peatuda monopolidel kui sajaprotsendiliselt turgu valitsevatel ettevõtetel, seejuures eraldi tähelepanu tuleb pöörata loomulikele monopolidele.

Loomuliku monopoliga on tegemist, kui üks ettevõte suudab toota või teenindada madalamate kulutustega kui ükskõik millises kombinatsioonis esinevad kaks või enamat ettevõtet. Sagedamini on tegemist loomulike monopolidega valdkondades, kus kauba või teenuse pakkumine on seotud ülekande-, jaotus- või sideliinidega ja kus vastavate paralleelsete võrkude paigaldamine on majanduslikult ebatasuv. Meil on nendeks eelkõige Eesti Energia, Eesti Gaas, Eesti Telefon, Eesti Veevärk, kohalikud veevarustus- ja soojaettevõtted.

Monopol püüab alati saada maksimaalset kasumit ja kehtestada selleks monopoolseid hindu. Seetõttu rakendatakse enamikus riikides tarbijate kaitseks monopolide reguleerimist.

Lähtudes hinnaseadusest ja kehtiva korra järgi kehtestab ja kooskõlastab põlevkivi, elektrienergia, gaasi ja RE Eesti Energia toodetava soojusenergia hinnad majandusministeerium, riigi poolt doteeritava reisijate- ja kaubaveo piirhinnad, sideteenuste hinnad (sh Eesti Telefoni osutatavatele teenustele) teede- ja sideministeerium jne.

Seega ei kujunda Eestis enamiku loomulike monopolide toodete hindu mitte monopoolsed ettevõtted, vaid hinnad määratakse või kooskõlastatakse riiklikult.

Välja on kujunenud ekslik arvamus, et konkurentsiamet määrab ja kontrollib hindade õigsust. Pole põhjust eeldada, et selleks määratud ministeerium või spetsiaalselt loodud komisjon poleks võtnud hinna kooskõlastamisel või kinnitamisel arvesse ettevõtte vajalikke kulusid, investeeringuid ja nõudnud hinnakujunduse läbipaistvust.

Konkurentsiamet uurib ettevõtte tegevust siis, kui on kahtlus turgu valitseva seisundi kuritarvitamisest, ja annab oma soovitused, lähtudes võimalikust konkurentsi edendamisest.

Hetkel kuum