3 aprill 1996

Pankrotihaldur peab üritama ettevõtet tervendada

Pankrotiseaduse muudatuste kohaselt peab pankrotihaldur esimesele võlausaldajate üldkoosolekule esitama ettevõtte saneerimiskava või kui ta selleks võimalust ei näe, likvideerimise kava, rääkis Kairjak.

«Arvame, et eelnõu toob kaasa selle, et alati ei minda likvideerimise teed, vaid püütakse leida võimalusi ettevõttes läbi viia tervendamine ehk saneerimine,» avaldas ta lootust.

Kairjaki sõnul on pankrotiseaduses muudetud ka pankroti väljakuulutamise korda. «Praegu algas pankrotimenetlus hetkest, kui avaldus esitati kohtule,» ütles ta.

«Eelnõu kohaselt on välja pakutud, et kohus otsustab pankrotimenetluse algatamise ja on antud need alused, millal võib pankrotimenetluse algatamata jätta,» rääkis Kairjak.

Seaduse eelnõus on täpsustatud ka pankrotiavalduse esitamise kord, kui firma kuulutab välja ise enda pankroti. Juriidilisest isikust võlgniku nimel võivad pankrotiavalduse esitada juhatuse või seda asendava organi liikmed ühiselt, et ära hoida ühe firmaomaniku pankrotiavalduse esitamist teiste tahte vastaselt, selgitas Kairjak.

Pankrotihaldurite koja eestseisuse liikme Jaak Annuse sõnul võib seaduse uue variandiga rahule jääda. Uuendus, mida ta esile tõstis, on ettemaks isikutelt, kes nõuavad pankroti väljakuulutamist. «Sellest saaks maksta ajutisele haldurile töötasu,» märkis Annus.

Annuse sõnul on nii praeguse kui uue pankrotiseaduse järgi riigil eelis eraisiku ja juriidilise isiku ees. Pankrotihaldurid pakkusid välja riigi eelisseisundi kaotamise, kuid seda ei arvestatud, lisas ta.

«Majanduspartnerid, kellel pole oma maksuametkonda, saavad nii topelt karistada,» märkis Annus.

Marika Kairjaki sõnul peaks uus pankrotiseadus vastuvõtmise korral jõustuma 1. jaanuaril 1997.

Praegu kehtiv pankrotiseadus on vastu võetud 1992. aastal.

Hetkel kuum