3. aprill 1996
Jaga lugu:

Ukraina reformide esimesed tulemused

President juhtis tähelepanu positiivsetele muudatustele Ukraina kaubandusbilansis, edule võlgnevuste likvideerimisel energiatarnete eest ning elanike ostujõu suurenemisele. Valitsuse peamiste ülesannetena loetles riigijuht inflatsiooni ohjeldamist, riigi rahanduse stabiliseerimist ning väljamaksmata palku puudutava probleemistiku lahendamist.

Esimest korda pärast riigi iseseisvumist 1991. a ületas palgatõus inflatsioonitempo. Keskmine kuupalk tõusis detsembris 75,60 dollarini, võrreldes 34,50 dollariga 1994. a detsembris.

Ukraina eelarvedefitsiit moodustas 1995. a 6,7 protsenti sisemajanduse kogutoodangust, mis on madalam esialgu kavandatud 7,3 protsendist. Käesoleva aasta eelarvesse on planeeritud 6,2protsendiline defitsiit.

Ukraina katab ise vaid kümme protsenti riigi nafta- ning 20 protsenti gaasivajadusest. Käesoleval aastal on kavas toota 18,2 miljardit kuupmeetrit gaasi (18,2 mld 1995. a), 4,2 miljonit tonni naftat (4,1 mln 1995. a) ning 67,2 miljonit tonni kivisütt (83,6 mln tonni 1995. a). 230 söekaevandusest on plaanis sulgeda 38 kahjumiga töötavat kaevandust.

Suurtes kogustes Venemaalt ja Turkmeeniast sisse veetud nafta ja gaas tekitasid Ukrainale 1,2 miljardi dollari suuruse kaubandusdefitsiidi. Samas kasvas kaubanduse maht 1994. a 4,8 miljardilt dollarilt 31,8 miljardile eelmisel aastal.

Ukraina välisvõlg oli 1. jaanuari seisuga 8 miljardit dollarit, millest 4,6 miljardit moodustasid võlgnevused SRÜ riikidele eelkõige energiakandjate impordi eest. Teiste kreeditoride hulgas on rahvusvaheline valuutafond (1,2 mld dollarit), maailmapank (400 mln dollarit), EBRD (34 mln dollarit), Euroopa Liit (110 mln dollarit), Kanada (10 mln dollarit). Väiksemaid krediidikokkuleppeid on 207 mln dollari väärtuses. Käesoleva aasta jooksul peaks võlg vähenema 1,2 miljardi dollarini.

Ehkki riigis on juba märgata turureformide positiivseid tulemusi, ei ole suur osa elanikkonnast reformidega rahul. Presidendi sõnul puudub garantii, et suund turumajandusele on pöördumatu. Seetõttu kutsus riigijuht parlamenti üles kiiresti uut konstitutsiooni vastu võtma, mis fikseeriks lõplikult nõukogudejärgse Ukraina riiklikud alused. Ukraina on ainus endine liiduvabariik, mis ei ole veel uut konstitutsiooni kinnitanud.

Kommenteerimata Venemaa ja Valgevene vahel sõlmitud liidulepingut, lubas Kut?ma jätkata tihedamate kontaktide otsimist Venemaaga, vaatamata sellele, et Boriss Jeltsin juba kuuendat korda viimase poolteise aasta jooksul Kiievi visiidi edasi lükkas. Tüliõunaks on ikka Musta mere laevastiku saatus.

Pärast kolme aastat, mil turureformide osas midagi ette ei võetud, käivitas Kut?ma 1994. a Ukraina esimese nõukogudejärgse turumajandusprogrammi. See kõrvaldas tõkke lääne finantsinstitutsioonide krediitidelt. Lääne eksperdid on jätkuvalt kriitilised erastamisprotsessi aegluse ning suutmatuse üle ohjeldada inflatsiooni, mis märtsis ulatus 4,7%. Tootmises jätkub langus. REUTER

Jaga lugu:
Hetkel kuum