8. aprill 1996
Jaga lugu:

Venemaa konverteerib rublat

Dubinini sõnul ühineb Venemaa peatselt rahvusvahelise valuutafondi (IMF) põhikirja 8. artikliga. Selle artikli kohaselt ei kehtesta IMFi liikmed sooritatavate maksete ja rahaülekannete suhtes mingeid piiranguid ega kasuta erinevaid valuutakursse, iseäranis väliskaubanduses. Dubinini arvates on märksa raskem kaotada kapitalivoogudele kehtestatud piiranguid. Kuid ta toonitas, et Venemaa on siiski välismaalastele avanud valitsuse väärtpaberituru.

Troika-Dialogi maaklerikontori peaökonomist Pavel Tepluhhini sõnul ei pea Venemaa eksportöörid pärast 8. artiklile allakirjutamist enam kohustuslikult müüma poolt oma valuutatuludest Moskva Interpanga valuutabörsil.

Uute reeglite kohaselt ei pea importöörid enam esitama sisseveodokumente ning garantiikirju, saamaks luba vahetada rublad dollariteks.

Seni on Venemaa keskpank hoidnud valuutakoridori, mida on suudetud tagada 13 miljardi dollari suuruste valuutareservidega. Käimas on läbirääkimised rubla kursi kindlaksmääramiseks, kui praeguse valuutakoridori tähtaeg juunis täitub.

Kasvanud usaldust rubla vastu kinnitab ka rublahoiuste suurenemine käesoleval aastal.

Venemaa ja Valgevene vahel sõlmitud liiduleping ning kavandatav rahandussüsteemide lähenemine «ei nõrgesta rubla positsiooni», kinnitas Sergei Dubinin Pariisis.

Tema sõnul peab Venemaa ja Valgevene rahandussüsteemi lähenemine baseeruma eelkõige kahepoolse majandus-, rahandus- ja maksupoliitika koordineerimisel. Lühikese ajaga loodetakse siduda kahe valuuta omavaheline kurss, kuid see ei tähenda kahe keskpanga organisatsioonilist lähenemist.

Valuutad tahetakse siduda Euroopa Liidu valuutamehhanismi eeskujul, kuid ühtse valuuta sisseseadmist ei peeta omaette eesmärgiks.

«Juhul kui eeldame, et Vene ja Valgevene rubla ei muutu seotuks mitte administratiivsete meetmete, vaid reaalse poliitika tulemusena, siis pole ühtse valuuta sisseviimise konkreetseil tähtaegadel mingit tähtsust,» lisas ta.

Kapitali väljavool Venemaalt väheneb tänavu tunduvalt: kui 1995. aastal lahkus riigist 5--6 miljardit dollarit, siis tänavu ligikaudu 1--4 miljardit dollarit, kinnitas valuuta ja ekspordikontrolli ameti juhataja Oleg Pavlov.

Alates 1987. aastast, mil Venemaa alustas väliskaubanduse liberaliseerimist, on kuni 1995. aastani keskpanga ja tollikomitee andmetel Venemaalt välja voolanud umbes 50 miljardit dollarit, ütles Pavlov.

Kõige aktiivsem oli kapitali väljavool 1992. ja 1993. aastal, mil võltsitud ekspordi- ja impordilepingute alusel läks aastas Venemaalt välja 10--15 miljardit dollarit. ITAR-TASS-ETA-REUTER-ÄP

Jaga lugu:
Hetkel kuum