9. aprill 1996
Jaga lugu:

Talunikud nõuavad enda samastamist äriühinguga

Eelmisel nädalal Eesti talupidajate keskliidu (ETKL) üldkogul osalejad pöördusid riigiorganite poole taotlusega, et kõik põllumajandust ning maaelu puudutavad õigusaktid oleksid kooskõlas põllumajandusreformi seaduse paragrahviga 1 ning riigikogu otsusega 1994. aasta 23.veebruarist, milles põllumajandusliku tootmise aluseks tunnistati talumajandus ning eraomandusele tuginev ühistegevus. ETKLi peadirektor Kaul Nurm märkis, et praegu kehtiv maksuseadus on talupidajate suhtes ebaõiglane, kuna talunik peab nii sotsiaal- kui käibemaksu maksma ka investeeringute pealt. «Meie taotlus on, et talunik võrdsustataks põllumajandusliku äriühinguga,» ütles Nurm. «Tegime ettepaneku, et talupidaja võiks sotsiaalmaksu tasuda näiteks Eesti põllumajandusliku tootmise keskmist palka aluseks võttes,» rääkis ta, «sellisel juhul maksaks ta sotsiaalmaksu 1996. aastal riigi 1995. aasta keskmise töötasu pealt.»

Nurm möönis, et ka praegu riigikogu menetluses olevas maareformi seaduses on põllumajanduslikele äriühingutele antud rohkem soodustusi kui talupidajatele.

Riigikogu maaelu komisjoni esimees Ants Käärma lükkas Nurme väited ümber, kinnitades, et uus maareformi seadus annab üksikisikutest talupidajatele maa ostmisel ja rentimisel palju rohkem soodustusi kui juriidilistele isikutele. Samas tunnistas ta, et talupidajad on ebaõiglaselt maksustatud.

Kuna talud on täisvastutusega ettevõtted, põllumajanduslikud äriühingud aga osalise vastutusega, siis on nende majanduslikud arusaamad Kaul Nurme sõnul erinevad ja ebavõrdne maksukoormus raskendab koostööd. Seetõttu ei andnud ETKLi üldkogu põllumajandus-kaubanduskojale volitusi talunike esindamiseks. «Siis kaob meil üldse võimalus ise peaministri juurde minna,» tõdes Nurm.

Ants Käärma sõnul ei tohiks talunikud ennast teistest põllumajandustootjatest eraldada, vaid peaks tegema senisest tihedamat koostööd. «Taludel ning äriühingutel võib vaidlusaluseid küsimusi olla, ühiseid jooni on aga rohkem,» lausus ta.

Kaul Nurme sõnutsi soovib ETKL, et maareformi lugemine riigikogus peatataks, kuni on kindel, et eelnõu on vastavuses 1994. aasta 23. veebruari riigikogu otsusega.

Kuna talupidaja mõiste on Nurme hinnangul muutunud võimukoridorides poliitiliseks hüüdlauseks, millel puudub juriidiline sisu, siis soovib ETKL talu mõiste juriidiliselt defineerida järgmiselt: talu on ühe perekonna täisvastutusega põllu- ja metsamajanduslik ettevõte.

Jaga lugu:
Hetkel kuum