14. aprill 1996
Jaga lugu:

Aeroflot nõuab Estonian Airilt poolt miljonit dollarit

Üle nädala tagasi saatis RASi Estonian Air tegevjuhtkond teede- ja sideministeeriumile märgukirja, milles palub valitsuse tasandil võtta seisukoht Aerofloti poolt Estonian Airi vastu esitatud võlanõude suhtes, ütles Estonian Airi finantsdirektor Kaja Kirillova.

Kirillova lausus, et esimesed arved Aeroflotilt hakkasid tulema 1993. aastal pärast seda, kui RE Eesti Lennuliinidest oli saanud kaks ettevõtet RASi Estonian Air ja RASi Eesti Lennujaamad näol.

Kuni 1992. aasta augustini sai Aeroflot absoluutselt kõik tulud Estonian Airi liinide pealt kätte, 1993. aastal esitas aga millegipärast lennukite teenindamise kulude arved, selgitas Kirillova. Tema sõnutsi on Aerofloti nõudmine ebaloogiline. «Olles saanud kõik tulud, peab lennukompanii katma ka kõik kulud,» lausus ta. «Samal ajal on Moskvas külmutatud 196 000 dollarit Estonian Airi raha, mida nemad enda arvates ei peaks meile maksma.» Kirillova sõnutsi tõlgendab Aeroflot Estonian Airi raha külmutamist pankade, mitte aga Aerofloti probleemina.

Estonian Airi juhatuse liige, Eesti lennuliiklusteeninduse keskuse peadirektor Jaan Tamm lausus, et Estonian Airi ja Aerofloti vaheline probleem on juhatuses olnud korduvalt arutusel.

«Kui Estonian Air lendab Moskvasse, siis seal seatakse nende suhtes sanktsioone ning siis pole enam tähtis see, kuidas meie oleme seda võlga tõlgendanud,» lausus Tamm.

Tamme sõnul on võlanõue Aerofloti omaaegse õigusjärglase Eesti Lennuliinid vastu, millest hiljem sai kaks eraldi seisvat firmat Estonian Air ja Eesti Lennujaamad. «Estonian Airi tegevjuhtkonna arvates peaks võlasumma kanduma edasi mõlemale õigusjärglasele,» lisas Tamm. Tema hinnangul peaks küsimuse lahendama ministeerium, kui varade ja kohustuste jagamisega tegelenud ametkond.

«Lahutusbilansi järgi meie seda võlga üle ei võtnud, seega ei ole mingit põhjust seda ka tagantjärele üle võtta,» rääkis RASi Eesti Lennujaamad tegevdirektor Priit Jõerüüt, «ja kuna see võlg on tekkinud lendamistegevusest, seda enam pole meil põhjust üle võtta ei osalt ega tervikuna.» Jõerüüt lisas, et nii tema isikliku kui ka Eesti Lennujaamade juhtkonna arvamuse kohaselt peab võla tasuma Estonian Air ise.

Teede- ja sideministeeriumi nõuniku Priit Lõugu sõnul ei olnud Estonian Airi märgukiri eilseks temani veel jõudnud.

Kirillova tõdes, et vaidlusaluse küsimuse tõttu on tekkinud pinged Aeroflotiga. Estonian Airi ja Aerofloti vahelised lennuprobleemid ei ole lennuliiklust seni siiski härinud.

Kirillova kinnitas, et vahepealne lennukatkestus Moskva lennuliinil ei olnud kuidagi seotud võlanõudega. Ta ei pidanud võimalikuks Estonian Airi lennukite arestimist Moskvas ega ka takistuste tegemist Estonian Airi lennukitele õhuruumi sisenemisel.

Jaga lugu:
Hetkel kuum