14 aprill 1996

Eluasemetoetus ka omanikele

Lisaks korteriomanikele saavad eluasemetoetuse näol maksumaksjalt abi ka eramaja omanikud

Riigi elamuameti peadirektor Volli Kalam leiab, et eluasemetoetust peaks jagama sotsiaalabi talitus ning perspektiivis peaks riigieelarvest tehtavaid kulutusi vähendatama.

1994. a eraldas riik eluasemetoetusteks 240 miljonit krooni, millega toetas 105 000 peret. 1995. a tõusis summa 225 miljonile ja 1996. a 312 miljonile kroonile.

Erinevalt arenenud riikidest saavad Eestis eluasemetoetust ka omanikud. «Loomulikult saavad individuaalelamute omanikud toetust,» kinnitab Aegviidu vallavalitsuse nõunik Maarika Kungla. Tema sõnutsi ei ole välistatud võimalus, et erafirmas töötav inimene, kes saab suure osa palgast ümbrikus ning ametlikult vaid 500 krooni, taotleks eluasemelaenu. Kungla lisab aga, et 25--200kroonist toetust saavad Aegviidus siiski vaid pensionärid.

Harku vallavalitsuse kommunaalnõuniku Rein Kooli sõnutsi on hakatud tõsiselt kontrollima: «Kõik, mis me teha saame, on võtta asutuse templiga garantii, et toetuse taotleja palk on tõepoolest nii väike.» Harku vald jagab toetust seitsme eramaja omanikule.

Viimsi vallas on eramaja omanikest toetuse saajaid erinevatel kuudel 30--50. Valla sotsiaalameti töötaja Ildi Pärdi sõnutsi on ka pretsedente, kus noor ja edukas oma elamise välja üürib ning lisaks veel toetust taotleb, ent üldjuhul pettused avastatakse.

«Ei peeta õigeks, et väikese sissetulekuga inimesed asuksid elama eripiirkonda,» põhjendab Kalam eluasemetoetuse vajalikkust. See on mõeldud neile, kelle kulud eluasemele moodustavad üle 30% pere sissetulekust.

Toetus ei haara kõiki eluasemekulusid: maamaksu kulutuste hüvitamisel võetakse arvesse ainult kolmekordset majaalust pinda, ökonoomsed tarbimisnormid on arvestatud küttele, veele jm.

Samal ajal on piiratud ka see osa, mille peale kõiki neid kulutusi arvestatakse: sotsiaalne põhjendatud norm arvestab ühe inimese peale 18 m² ja pere peale lisaks 15 m². Kui on üheliikmeline pere, siis tema põhjendatud norm on kokku 33 m², kaheliikmelisel perel 51 m².

Seadustes ei kajastu, kuidas ja kas üldse peab inimene end elukohas arvele võtma. «Eelnõu on küll välja töötatud, aga valitsuste vahetustega on see seisma jäänud,» viitab Kalam valgetele aukudele, millest tingituna saavad eluasemetoetust ka paljud petturid.

Kontrollida ei suudeta ka toetuse taotleja tegelikke tulusid. «Väga palju on võltsitud dokumente,» nendib Kalam, «eriti juhtudel, kui firma deklareerib inimese kuupalgaks 500 krooni, makstes ülejäänud summa ümbrikus.» Kalam leiab, et seetõttu peaks eluasemetoetuse jagamise üle andma sotsiaalabi talitustele, kes toimetulekutoetust jagades nagunii toetuse taotleja reaalseid tulusid uurib. Toimetulekutoetust saab inimene juhul, kui ta tulud jäävad alla 380 krooni. Kalami sõnutsi on ka palju neid, kes on tulusid võltsinud ning tagasiarvestusega pidanud saadud toetuse tagasi maksma.

Kui üldiselt on eluasemetoetus mõeldud üürnikele, siis Eesti riik maksab toetust ka omanikele. «Välistatud pole isegi eramaja omanik,» viitab Kalam vastuoludele, «omanikku peaks ju lugema rikkaks!» Kuna tänane korteriomanik seda sisuliselt ikka ei ole, möönab Kalam, et omanike väljajätmine toetuse saajate ringist pole täna veel võimalik.

Aga tõsta võiks 30% piirmäära: «Toetus võiks olla neile, kelle eluasemekulud ületavad 35--40% tuludest.»

Riigikogu otsuse anda toetuste jagamine kohalikele omavalitsustele jättis president välja kuulutamata. «Küsimus ei ole omavalitsuste usaldamises,» selgitab Kalam, «oma motiveeringult ei ole omavalitsus mitte üksikisiku kaitsja, vaid kohaliku elu korraldaja. Meil on 254 omavalitsust, seega tekiks 254 süsteemi ning raha kokkuhoidvamad omavalitsused sunniksid vaest kontingenti regioonist lahkuma.» Viidates Poola näitele, kus eluasemetoetuse jagamine anti omavalitsuste pädevusse, kinnitab Kalam: « Kui toetuste jagamine anda omavalitsustele, siis peavad olema kehtestatud kindlad reeglid.»

Hetkel kuum