14. aprill 1996
Jaga lugu:

Pangad emiteerivad aktsiaid krediidi võime kasvatamiseks

Olulise osa pankade kasvust moodustab suur raha sissevool, mille tõttu hakatakse krediidivõime tõstmiseks suurendama omakapitali. Seega tehakse aktsiaemissiooni mahud arvestusega, mis rahuldaks kogu panga kasvuvajaduse.

«Omakapitali suurendamine võimaldab aktsionäridele ka rohkem tulu, juhul kui suudetakse panka tulnud kapital efektiivselt tööle panna,» on Tallinna Panga juhatuse aseesimees Targo Raus kindel.

Kuna aga väikepankade bilansiline käive eriti kiiresti ei kasva, on neile kohustusliku 50 miljoni kroonise omakapitali nõude täitmisel muutunud probleemiks ülekapitaliseeritus.

EVEA panga nõukogu esimees Ants Raja nendib, et panga käive peaks olema vähemalt 500--600 miljonit krooni, kuid EVEA pangal on see praegu 300 miljoni krooni ringis. «See alandab tunduvalt panga tulu teenimise võimalusi,» selgitab ta.

Forekspanga juhatuse esimehe Ivar Luki sõnul ei pea nemad otstarbekaks hakata lähiajal aktsiakapitali suurendama, kuna Raepanga ja Forekspanga ühinemisega on panga kapitali adekvaatsus paranenud ja aktsiakapitali järsk suurendamine vähendaks kapitali tootlikkust.

Ühispank seevastu soovib tõsta aktsiakapitali suurendamisel oma krediidivõimet, kuna sealsed analüütikud näevad ette pankade jätkuvat konsolideerumist. Pankade arv võib praeguselt viieteistkümnelt kahaneda neljale kuni seitsmele pangale, eriti kui arvestada Eesti suurust ja pankade kasumlikkust, märgib Ühispanga president Ain Hanschmidt.

Konsolideerumisel jaotuvad ka kliendid turul ümber. Pangal on võimalik võõrvahendite arvel hakata rohkem kliente krediteerima, kuid selleks peab tal olema rohkem omakapitali, lisab Hanschmidt.

«Kapitali adekvaatsuse tõus võimaldab suuremat riskikontsentratsiooni, mis annab võimaluse hakata finantseerima summaliselt suuremaid laenuprojekte,» räägib Põhja-Eesti Panga asepresident Allan Marnot.

Hanschmidti sõnul ajendab panka aktsiakapitali suurendama ka tehtavad investeeringud põhivahenditesse -- näiteks peahoonete ehitused.

«Investeeringuid ei saa kunagi teha klientide arvete arvel, vaid ikka omakapitali baasil. Ühispank on põhiliselt investeerinud väljastpoolt Tallinna, nüüd hakatakse tegema ka Tallinna piirkonda -- sel aastal alustab Ühispank peahoone ehitamist,» lausub Hanschmidt.

Krediidiliinidest tuleva raha arvel saab Rausi sõnul paremini reguleerida pankade finantseerimisstruktuuri. Üksnes hoiustajatelt tuleva raha arvel ei ole võimalik saada pangale sobivat laenustamisstruktuuri, on ta Hanschmidtiga ühel nõul.

Allan Marnoti sõnul sõltub panga investeeringute tegemise viis -- aktsia või võlakirjade emissioon -- suuresti panga omanikest. Aktsiakapitali suurendamisega võib alaneda kapitali tootlikkus, mis omanikele mitte alati meelepärane pole.

Panga krediidivõimet saab tõsta ka allutatud võlakohustustega, mis aitab pangal suurendada omakapitali ja aktiivsemalt laenuturul tegutseda. Niimoodi on toiminud näiteks Tallinna Pank.

«Allutatud võlakohustustega annavad aktsionärid vähem kasumit ära, mis tähendab, et see ei mõjuta aktsiate tootlikkust niipalju kui uute aktsiate väljalase,» selgitab Raus.

Põhjuseks, miks Eesti pangad on viimasel ajal hakanud üha enam korraldama välisemissioone, on Eesti väike turg, kus ei liigu piisavalt vaba raha vajalike investeeringute jaoks.

«Deposiitide suur osakaal võrreldes panga väikese omakapitaliga piirab on aga klientide krediteerimist riski seisukohalt,» märgib Raus.

Sugugi vähetähtis pole pangale ka välisemissiooniga kaasnev reklaam. «Välisemissioonide korraldamisel levib emitendi nimi välisinvestorite seas, mille tulemusel tekib neil laiem huvi panga vastu,» on Hanschmidt seisukohal, et tuttav nimi välisinvestorite seas aitab järgnevate aktsiaemissioonide tegemisel kergemini leida uusi investeerijaid.

Kuna aga välisinvestorite kaasamisel suureneb tunduvalt panga usaldusväärsus, aitab see loomulikult tulevikus ressursse saada.

Välisemissioon on pangale samm edasi, eriti kui võrrelda ajaga, mil pank pidi ise vaatama, kuidas laenuressursside suurendamisega hakkama sai, sõnab Hanschmidt.

«Juhul kui välisinvestoritel ei õnnestu osta aktsiaid, siis vaevalt et ta tuleb ja paneb raha deposiidile, kuna aktsiate ost ja panga deposiit on oma iseloomult täiesti erinevad investeeringuliigid,» kahtleb Ivar Lukk levinud arusaamas, nagu oleks välisinvestor, kes emissiooni ajal piisavalt aktsiaid ei saanud, nõus lihtsalt panka hoiustama.

«Pigem minnakse sama panga aktsiaid järelturule ostma kui paigutatakse samasse panka raha deposiidi peale,» märgib ka Hansapanga finantsturgude divisjoni analüütik Katrin Kaarli.

Pank valib kas kinnise või avaliku väärtpaberiemissiooni vahel, sõltuvalt, mida aktsionärid tahavad saavutada -- kaasata strateegilist investorit, tõsta aktsiate likviidsust või veel midagi muud.

Ühe või teise emissiooni läbiviimine sõltub ka panga riskikandmisvõimest ja võimalustest kulutusi teha. Erinevalt lahtisest emissioonist võivad kinnisel emissioonil olla vägagi spetsiifilised eesmärgid.

«Hansapanga aktsiakapitali suurendamise põhjuseks oli panga ettevalmistatav tehing osta sajaprotsendiliselt Deutsch Lettische Banki (DLB) aktsiad,» põhjendab Kaarli Hansapanga 17,9 miljoni kroonise kinnise aktsiaemissiooni eesmärke.

«Kinnist emissiooni on mõnevõrra lihtsam ja vähem riskantne korraldada, sest selle puhul tehakse eelnevalt kindlaks, kes on potentsiaalsed ostjad,» toob Lukk välja kinnise emissiooni eeliseid.

«Miinuspooleks on aktsiate suuremamahulised ostud, mille tõttu aktsionäride ring jääb väiksemaks ja selle tulemusel langeb aktsiate likviidsus,» lisab Lukk kohe kinnise emissiooni puudusena tunduvalt väiksema järelturu.

Aktsiate väike likviidsus võib aga vähendada mõnevõrra potentsiaalsete investorite ringi, kuna likviidsema aktsia korral tõuseb ettevõtte vastu suurem huvi.

«Hea, kui firmal on olemas paar-kolm suuraktsionäri, mis tähendab, et on olemas inimesed, kes on võimelised mõtlema omaniku seisukohast lähtuvalt,» mõtiskleb Raus. Paljude väikeste aktsionäride korral võib öelda, et firmal omanikku ei olegi, vihjab ta mõne riigifirma erastamisel kaasnevale ohule.

Aktsiakapitali suurendamise võimalustest on pankadel võimalik rakendada ka fondiemissiooni, mis tähendab aastakasumi või jaotamata kasumi arvel aktsiakapitali suurendamist. Sel puhul saavad endised aktsionärid teatud hulga uusi aktsiaid juurde.

«Fondiemissiooni tegemine võimaldab pangal omakapitali struktureerida vastavalt sellele, kuhu pangal raha vaja läheb -- kas reservide katteks või panga aktsiakapitali tõusuks,» räägib Hoiupanga finantsdivisjoni asedirektor Heino Viik.

Fondiemissiooni puhul kukub Rausi sõnul aga panga aktsiahind, kuna aktsiatulukus langeb aktsiate lisandumisel, samas jääb omakapital samaks.

Jaga lugu:
Hetkel kuum