- OMX Baltic−0,26%299,26
- OMX Riga0,09%890,24
- OMX Tallinn−0,07%2 062,13
- OMX Vilnius−0,24%1 204,82
- S&P 5000,32%6 263,7
- DOW 300,53%44 254,78
- Nasdaq 0,25%20 730,49
- FTSE 1000,4%8 962,49
- Nikkei 2250,6%39 901,19
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%90,54
- OMX Baltic−0,26%299,26
- OMX Riga0,09%890,24
- OMX Tallinn−0,07%2 062,13
- OMX Vilnius−0,24%1 204,82
- S&P 5000,32%6 263,7
- DOW 300,53%44 254,78
- Nasdaq 0,25%20 730,49
- FTSE 1000,4%8 962,49
- Nikkei 2250,6%39 901,19
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%90,54
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Üksnes Pentium pole kiiruse garantii
«Pentium? Oi, see on siis küll kiire arvuti. Palju tal neid megahertse oli? 133? No tõsine tööloom.» Selliseid arutlusi peavad arvutiostjad üsna tihti. Pentium kuulukse kiire protsessor olevat, millest tuleb kiire järeldus, et mis see arvutigi muud on.
Tegelikus elus ei pruugi aga kiire arvuti saamiseks sugugi ainult heast protsessorist piisata. Isegi see, kui arvutimüüja teab rääkida, et tema pakutav Pentium kõigile konkurentidele pika puuga ära teeb, ei pruugi tähendada, et teie ostetav arvuti eriliselt kiire oleks.
Kuna tänase pakkumuse arvutid pole mõeldud ostmiseks neile, kes raha võimalikult vähe soovivad välja anda ja päris täpselt ei tea, miks neil üldse arvutit vaja läheb, siis ei tasu toodud hindasid kindlasti uurida leidmaks, kui odavalt on võimalik Pentium-protsessoriga arvutit osta.
Kindlasti on võimalik kusagilt veel kokku hoida ja teha odavamat arvutit, kuid see ei tohiks olla eesmärk.
Vaatame hoopis teistpidi. Kuna Pentiumit toodab ainult üks firma, Intel, siis selle osas pole meil eriti põhjust võrrelda kiiruseid või hindu. Tänases pakkumuses on muuhulgas ka üks Pentium Pro-protsessor, aga ka selle töökiirus on avalikult teadaolev suurus, mis vaatamata erinevatele arvutimüüjatele ei kõigu.
Küll aga pakutakse erinevaid emaplaate, mälusid, ketta- ja graafikakontrollereid, kettaseadmeid. Millist kiirust aga need võimaldavad ja kuidas nad omavahel kokku sobivad? Ja ega arvutimüüja juhuslikult pole teie madalama hinna soovile vastu tulnud, vahetades midagi odavama vastu?
Olen kohanud Pentiumit, mis oleks justnagu pidanud väga kiire olema ja teste võitma, kuid jäi tegelikult näiteks mälu kiiruse osas üsna kehvakeseks. Head testid olid tehtud kiirema pipeline cache-vahemäluga, vahest polnud ka mälusimmid päris juhuslikud, vaid näiteks EDO-RAM (enhanced data out). Hinda alla kaubeldes jäid aga mõlemad vaikselt ära...
Või teine tore ja pealegi värske näide. Eelmisel nädalal saabus meile faks, kus pakuti müüa hea firma eriti häid arvuteid graafikatööjaamadeks. Juhtumisi olin ma veidi varem murdnud pead küsimuse üle, kuidas saada PC-arvutis olevast SCSI-kettast kätte mõistlikku andmevahetuskiirust, sest 1.5 megabaiti sekundis mind alati ei rahulda, eriti juhul, kui kõik kasutatud komponendid peaksid olema võimalikest parimad.
Ja nüüd pakutakse mulle andmevahetuskiirust kettaseadmega kuni 10MB sekundis! Kahjuks tuli ilmsiks, et jälle kord räägitakse Fast SCSI-2 kiirusest kettakontrolleri ja ketta vahel, mis on loomulikult igati õige number, sest selline see standardkiirus tõesti on, aga minu jaoks on selle esiletoomine sarnane automüüjaga kes rõhutaks, et nimelt tema pakutav sõiduauto on parim, sest selle tegemisel on tähelepanu pööratud eriti kaasaegsele kõrgtehnoloogiale -- autol on nimelt neli ratast.
Saada endale hea kiire arvuti pole minu meelest sugugi lihtne. Ma olen ise proovinud nii- ja naapidi masinat kokku seada, kuid lõpptulemus pole kunagi maailmamuutvaks osutunud. Seejuures on mu arvuti olnud alati piisavalt kiire, et tööd teha, ja minu isikliku hingerahu tagamiseks olen ma kiirusetestimis-programmidest lihtsalt hoidunud.
Ma ei taha kunagi arvutit ostes komponentide pealt kokku hoida, sest mulle ei meeldiks samaks ülesandeks varsti uut arvutit ostma hakata. Veidi korralikum videokaart, parem monitor, hea võrgukaart, kiirem kõvaketas ja kettakontroller lisavad küll veidi hinnale, kuid annavad mulle töökohamasina, millega võin ma arvestada ka järgmisel aastal, kui peaks näiteks tekkima mõte panna käima majasisene videokonverentsisüsteem, likvideerida osa bürokraatlikust kaosest, viies elu Lotus Notes'i peale või lihtsalt peaks tulema kasutatava programmi uus versioon, mis osutub paar korda enam ressurssinõudvaks, on aga samas ainus lahendus saada lahti suurest hulgast senise versiooni puudustest.
Ja lõpetuseks: hiljuti avastasin, et müügil on ka Pentiumid, mis tulevad juba Intelist koos (kui me ei eksi, siis Sanyo) ventilaatoriga. Nimelt lähevad kiiremad protsessorid töö käigus nii kuumaks, et tavalisest arvuti korpuse õhutsirkulatsioonist nende jaoks ei piisa.
Seni on minu jaoks ventilaator alati olnud eraldi kaup, mis tähendab Eesti tingimustes reeglina seda, et ventilaator on sügavalt kollane toode, lühikese elueaga, tema alumiiniumradiaator ei taha kuidagi protsessori vastas püsida ning halvematel juhtudel kipub kogu jahutussüsteem arvutikesta sees jalutama minema. Kui aga jahutust pole, hakkavad kõige paremal juhul juhtuma arusaamatud kinnijooksmised.
Seotud lood
Enimloetud
1
Tallinnas käib pinkide üle juba kriminaalasi
3
Omanikud võtsid ehitusfirmast 5 miljonit eurot dividendi
Viimased uudised
Fermi Energia: hea, kui asjad selgeks saavad
Fermi Energia: hea, kui asjad selgeks saavad
Tule aga Ruhnu lehmi või taimi kasvatama, kui julged!
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Tallinnas käib pinkide üle juba kriminaalasi
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele