22. aprill 1996
Jaga lugu:

Eesti kommertspangad tahavad minna rahvusvahelisele turule

Vastab Hansapanga osakonnajuhataja Erkki Raasuke

Peamiselt on selleks kaks põhjust -- pank ei kaasa kohalikult turult talle kogu vajaminevat ressurssi mõistlike hindadega, ja teiseks osutub oluliseks laenu tagasimaksmise perioodi pikkus.

Eestis ei õnnestu valuutaressursse reeglina kaasata pikemaks ajaks kui üks aasta, mistõttu panka sisse tulnud raha on üsna hüppeline. Selle arvel ei ole võimalik pikemaajalisi projekte finantseerida. Kui on aga tegemist näiteks Euroopa rekonstruktsiooni- ja arengupangast saadud laenudega, siis pikem laenutähtaeg on kuni kuus aastat, see võib ulatuda ka kuni kümne aastani.

Väga palju oleneb raha paigutamise alternatiividest. Kui tahetakse, et raha seisaks tingimata valuutas, siis ei jää kliendil muud üle, kui aktsepteerida, et kõvade valuutade intressimäär läheneb Eestis sellele, mis on maailmas. Ei arva, et väga paljud inimesed konverteeriksid oma kõva valuuta hoiused selle tulususe vähenemise tõttu ümber Eesti kroonidesse.

Raha hoidmine valuutahoiustel oleneb puhtal kujul raha kasutamise otstarbest. Kui näiteks dollarite eest tahetakse osta autot, siis ei ole põhjust seda Eesti kroonideks konverteerida, isegi kui tuluteenimisvõimalused on tegelikult suuremad.

Kui võrrelda eelnevate aastatega, mil kroonisäästud vahetati kohe ümber valuutahoiuseks, siis nüüd on see suund vähenemas, aga ta ei ole hüppeline või kiire liikumine.

Ilmselt mingil määral küll, kuid selle tulemusenaei hakkavähenema raha sissevool. Viimastel aastatel on raha sissevool pigem kasvanud, hoolimata sellest, et intressid on seoses majanduse tugevnemisega allapoole läinud. On inimesi, kes eelistavad üksnes panga deposiiti, kuna tulu selle pealt on garanteeritud.

Aktiivsem turul osalemine eeldab säästude kasvu, teisele kohale jääb investeerimisobjektide tundmine ehk usaldus nende vastu.

Praegu on keskmiste teadmiste tase tõesti madal. Isegi kui jätkub julgust teha investeering, siis tihti ei teata, millised riskid sellega kaasnevad.

Investeeringute tegemist takistab ka inimeste psühholoogiline barjäär, mis on seotud paar aastat tagasi toimunud finantskriisiga. Inimesed on saanud kõrvetada nii investeerimisfondide osakute, aktsiate, võlakirjade kui pangadeposiitidega. See tähendab, et pigem hoitakse raha kodus, kui minnakse investeerima, mis väljub isiku enda kontrolli alt.

Investeeringute valik erinevate turul olevate instrumentide vahel sõltub kokkuvõttes riskivalmidusest ja tulusaamise taotlusest, teadmiste tasemest, millele lisandub ka investeerimishorisont, st kui pikaks ajaks investeering tehakse.

Pankade poolt osutatavad investeerimisteenused, millega käib kaasas ka nõustamine, on pigem mõeldud suurklientidele, kelle puhul investeeringu alla pandavad summad võivad ulatuda mitme miljoni kroonini.

Küsimuses esitatud olukorra tekkimisel oleks võtmesõnaks fond. Fondi ühe osaku hind on väike ja jääb üldreeglina vahemikku 10--100 krooni. Praegu teostavad väikeinvesteerijad investeeringuid peamiselt läbi Balti Kasvufondi ja Hansa Erastamisfondi.

Fondi investeerides pole eraisikul võimalik mõjutada fondi investeeringuid, investeerimisarve korral saab investor oma eelistusi välja näidata. Investeerimisarve kasutamisel on investori professionaalsus ka kõrgem.

Valik on suuresti investori enesetunde küsimus, st kas inimesel on vaja toetavat informatsiooni, mis kaasneb panga poolt pakutava investeerimisarvega. Pangal on vaieldamatult rohkem informatsiooni turul olevate investeerimisobjektide kohta, kuna analüütikud jälgivad oluliselt lähemalt turul toimuvat, kui eraisik suudaks seda teha. Kui aga see informatsioon talle eriti oluline ega vajalik pole, siis saab ta langetada otsuseid ise.

Investeerimisobjektidele, mis ka erasektorile on kättesaadavad, on äärmiselt oluline nimi. Arvan, et inimene, kellel on säästud ja kes tahab neid investeerida näiteks Eesti aktsiaturule, koostab enda jaoks firmade nimekirja. Seejuures on ta veendunud, et sinna satuvad üksnes väga tuntud firmad. Investeerija peab olema oluliselt professionaalsem, kui läheb selle peale välja, et hakkab otsima endale mingit teist firmat, kuhu investeerida.

Kohaliku investeerija jaoks on väga oluline tarbijahinnaindeksi käitumine ja kui Eestis on kunagi sisemaine inflatsioon madalam kui intressid, siis võib põhjendatult arvata, et huvi intressiinstrumentide ja võlakirjadesse investeerimise vastu kasvab palju rohkem.

Jaga lugu:
Hetkel kuum