22. aprill 1996
Jaga lugu:

Eesti transiidile jagub ruumi nii idas kui läänes

Piheli sõnul oli Moskvas aprilli alguses toimunud transpordi- ja logistikamessil Trans Russia 96 Tallinna Sadama vastu suur huvi ning saadi mitmeid häid kontakte tuleviku suhtes. Piheli sõnul näitab see, et Eesti firmadel on ida suunas veel suur arengumaa.

Piheli hinnangul tasuks Eestil transiidipoliitikas eeskuju võtta soomlastelt, kes teevad Venemaal oma transiidivõimalustele praegu riiklikult aktiivset reklaami.

Piheli sõnul on kõik Balti riigid järjest enam hakanud tegelema oma sadamate reklaamimisega, sest konkurents transiidi alal on tihe.

Heaks näiteks klientide endale meelitamise s on Piheli hinnangul lähemal ajal Riias toimuv äriseminar, mis käsitleb transiiti läbi Läti, ja kus osalevad Vene Föderatsiooni suured tootjad, kes on ka Tallinna Sadama kliendid.

Tallinna Sadam kavatseb Piheli sõnul kliente endale hoida eelkõige uute valmivate terminaalidega, mis muudavad laadimistööd sadamas kiiremaks. Lisaks kavatseb Tallinna Sadam tema sõnul lähiajal üle vaadata oma hinnapoliitika.

Oluliselt aitaks Piheli väitel Eesti transiidile kaasa piiriületussüsteemi parandamine, sest võrdse tasemega piiriületuskohtade olemasolu korral kasutab klient lühemat teed läbi Eesti.

Tallinna Sadamal selgelt itta suunatud turupoliitikat Piheli hinnangul veel pole, kuid sellele on hakatud rohkem tähelepanu pöörama.

Teede- ja sideministeeriumi asekantsler Viktor Palmet on nõus väitega, et Eesti sadamatel tuleb ennast välismaal rohkem reklaamida. Tema sõnul peaks Eesti transiidi seisukohalt hakkama üha rohkem tähelepanu pöörama aga lääne, mitte ida poole.

«Suurt reklaami tuleb teha lääne suurfirmadele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele,» väitis Palmet.

Asekantsleri sõnul teatakse välismaal Eestit, kuid mitte Eesti sadamaid. «Olles välismaal, on mitmed suurfirmade esindajad üllatunud, kui kuulevad, et meil on selline suur sadam nagu Muuga,» lisas Palmet.

Tema sõnul on mõttetu arendada sadamaid eelkõige suurte terminaalide ehitamise teel, kui ei ole teada täpset kaubavoogude suurust.

Palmeti väitel on välismaal hulk moodsaid sadamaid, kus laevad sees ei käi. «Sadamal peavad olema operatiivsed reservid, millega saab vabalt erinevate kaubakoguste puhul opereerida,» ütles ta.

Lõppkokkuvõttes otsustavad Palmeti hinnangul Eesti transiidi üle kauba saatja ja saaja, kes sõlmivad kauba liikumist konkretiseeriva lepingu. Tema sõnul võiks riik ühe võimalusena toetada Eesti ettevõtjate messidel osalemist.

Jaga lugu:
Hetkel kuum