22 aprill 1996

Riik ekspordi tagamise keskuse loomisega hädas

Rahandusministeeriumi ametnike käes oleva Eesti ekspordi krediteerimise ja garanteerimise seaduse eelnõu järgi oleks 60 miljoni kroonise aktsiakapitaliga ekspordi krediteerimise ja garanteerimise keskusel õigus anda ekspordigarantiid 500 miljoni krooni ulatuses.

Eesti ekspordi krediteerimise riikliku fondi direktori Gunnar Lambingu sõnul täidaks loodav keskus kahte funktsiooni: krediteeriks soodsalt eksportijaid, kelle raha on pika maksetähtaja tõttu külmutatud, ja hajutaks riske. «Keskus töötaks isetasuvuse põhimõttel,» selgitas Lambing.

«Kuna riskid on hajutatud, siis tõenäosus, et kaasataks riigi vahendeid, oleks minimaalne,« rääkis Lambing.

Lambingu sõnutsi on ekspordi krediteerimise ja garanteerimise keskuse loomine hädavajalik: «See vähendaks ettevõtete rahavajadust,» lisas ta. «Kui neil oleks kasutada garantiid, ei nõutaks neilt ka tooraine eest ettemaksu.» Lambing tõi ühe näite firmast, kes soovib hakata Eestis laevu ehitama. Firmal on nii lepingud kui tellimused, kuid kõik takerdub selle taha, et välispartneritele pole anda aktsepteeritavaid garantiisid.

Viidates Eesti negatiivsele kaubandusbilansile, on Isamaaliidu parlamendifraktsiooni esimehe Toivo Jürgensoni sõnul riigi jõuline poliitika ekspordi toetamiseks hädavajalik. «Sellepärast pidasin vajalikuks esitada seaduse eelnõu saadikualgatuse korras riigikogu menetlusse,» lausus Jürgenson. «Pean äärmiselt halvaks, et riigikogu ei pea vajalikuks riikliku ekspordipoliitika kujundamist ning imelike tõrgete tõttu rahandusministeeriumi ametnike tasandil on Eesti parimate spetsialistide tehtud töö üle aasta lauasahtlites seisnud.»

Ekspordi krediteerimise ja garanteerimise keskus annaks võimalusi alustavale ettevõtlusele ka keskustest kaugemal, lisas Jürgenson. «Ühel Võrumaa talupojal ei ole jaksu, et tegelda ekspordiks vajaliku käibekrediidi saamisega või taustinfo otsimisega,» lausus ta.

Riigikogu majanduskomisjonist öeldi, et ekspordi krediteerimise ja garanteerimise keskuse loomine venib seaduseelnõu ebakorrektsuse tõttu. Keskuse loomiseks piisavat valitsuse määrusest, kinnitati majanduskomisjonist.

«Kuna keskus hakkaks andma riiklikke garantiisid, siis Eesti põhiseaduse järgi saaks see tegutseda vaid riigikogu nõusolekul,» oponeeris Jürgenson.

Majandusministeeriumi õigusnõuniku Martin Napa sõnul on välja töötatud alternatiivvariant esialgsele seaduseelnõule. Alternatiivvariandi kohaselt saaks tekkinud probleemi lahendada valitsuse määrusega.

Riigikogu saab volitada valitsust kui juriidilist isikut sõlmima garantiilepingu iseseisva juriidilise isiku, ekspordi garanteerimise ja krediteerimise keskusega, väitis Napa. Millal riiklik garantiisüsteem toimima hakkab, ei osanud ta aga öelda.

Eesti ekspordinõukogu tegeleb direktor Paul Gorbovsky sõnul Eesti firmadele kontaktide leidmisega välisturul. «Anname nõu, kuidas turule minna ja millised on seal mängureeglid,» lisas Gor-bovsky.

Samuti aitab ekspordinõukogu Eesti firmadel käia rahvusvahelistel messidel, korraldab ettevõtete seminare ja kontaktpäevi ning viib läbi riikide turu-uuringuid. Sõltuvalt riigist ja uuringu põhjalikkusest maksab üks uuring keskmiselt 2000--8000 krooni.

Eesti ekspordi krediteerimise riiklik fond on andnud krediiti nii metalli ja puidu kui tekstiili- ja põllumajandustoodete eksportijaile. Ühele ettevõttele antakse kuni kolm miljonit krooni laenu intressiga 12--15% kaheks aastaks.

Eelmisel aastal oli ekspordi krediteerimise fondi krediidiportfell 16 miljonit krooni. Lambingu sõnutsi üritab fond sellel aastal krediidiportfelli kahekordistada ja jõuda 20 miljoni krooniselt bilansimahult 50 miljonile kroonile.

Hetkel kuum