22 aprill 1996

Turu- ja raamatupidamisväärtuse suhtarv annab sügavama pildi ettevõtte olukorrast

Firma tegevuse süvaanalüüs nõuab tunduvalt rohkem näitajaid, kui seda on traditsioonilised suhtarvud. Praegusel ajal kasutavad suured korporatsioonid üha rohkem süvaanalüüsi tarvis Tobini q (Tobin's q), mis oma konstruktsioonilt on väga sarnane aktsia turu- ja raamatupidamisväärtuse suhtarvule (market-to-book value). Viimane leitakse sel teel, et aktsia turuhind jagatakse tema raamatupidamisväärtusega. Aktsia raamatupidamisväärtus on aga netokapital ühe lihtaktsia kohta, mille iga aktsionär saaks endale korporatsiooni likvideerimisel.

Kõnesoleva q näitaja (valemi) loojaks on James Tobin, kes pakkus selle kasutamiseks juba 1969. aastal. Kui arenenud turumajandusega maades Tobini q kasutamisel peaaegu raskusi ei tekigi, siis meil Eestis on probleeme küllaga, mis vajaksid läbiarutamist. Enne seda aga jätame meelde q suhtarvu leidmise valemi, mille leiab jooniselt 1.

Niisiis, Tobini q leitakse sel teel, et firma koguvõlgnevuse ja omakapitali turuväärtus jagatakse firma varade asendusväärtusega (Replacement value). Seega erineb Tobini q aktsia turu- ja raamatupidamisväärtuse suhtarvust selle poolest, et q suhtarv sisaldab peale omakapitali ka võlgnevusi turuväärtuses ning varade asendusväärtust kogu varade (põhi- ja käibevara) ulatuses.

Momendil on meie oludes kõige raskem varade asendusväärtuse leidmine. Muidugi, varade asendusväärtuse arvutamise aluseks on nende raamatupidamisväärtus, mida peaks korrigeerima inflatsiooni ja teiste taoliste teguritega. Meie jaoks annab põhi- ja käibevara hindamise alused Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduse § 31 ja § 34. Turuväärtus, õigemini päevaväärtus on turul täheldatav väärtus, mis määratakse müüja ja ostjate vahelistes läbirääkimistes mõlemale poolele vastuvõetavana. Samas on aga arusaadav, et kõrge inflatsioonitasemega maades varade turuväärtus muutub kiiresti ja nende täpse hetkeväärtuse leidmine on seotud suurte raskustega. Peale selle peame arvestama veel vahedega, mis tekivad üksik- ja tervikvarade hindade kõrvutamisel.

Järgnevalt käsitleme kõnesolevat probleemi mõneti lihtsustatud praktilise näite varal. Oletame, et Eestis toimival firmal võla väärtus võrdub tema raamatupidamisväärtusega, s.o 2 357 000 krooni. Peale selle teame, et firmal on käigus 48 000 lihtaktsiat ja aktsia turuhind on 13 krooni. Firma põhivara asendusmaksumuseks saime 2 027 000 krooni ning käibevara asendusmaksumuseks 1 891 000 krooni. Nendel andmetel saame omakapitali turuväärtuseks 13 krooni x 48 000 aktsiat = 624 000 krooni.

Tobini q=

(2 357 000+624 000): (2 027 000+1 891 000)=0,761 Tähendab, antud firma puhul q suhtarvuks on vaid 0,761. Siinjuures peabki rõhutama, et Tobini q interpreteerimises on veel omad raskused. Põhimõtteliselt eelistavad investorid ettevõtteid, mille q on suurem kui üks, sest nendel firmadel on arenenud tehniline baas, kättevõidetud turg, tugev marginimetus jne. Näiteks, väga kõrged q-d on IBMil (q=4,2), Coca-Colal (q=4,2), Xeroxil (q=5,5) jne, kuid samal ajal on USAs vanu metallitöötlemise ettevõtteid, mille q hälbib vaid 0,5--0,6 vahel. Ja lõpetuseks. Vaatamata kõigile raskustele, mis seonduvad meil Tobini q arvutamisega, peaks süvaanalüüsi saavutamiseks seda tingimata arvutama ning laialdasemalt rakendama ettevõtetele üldhinnangu andmisel (kasvõi TOP 50 selgitamisel).

Hetkel kuum