28. aprill 1996
Jaga lugu:

Erastamisagentuur astub koolmeistri rolli

Erastamisagentuur on saatnud umbes 1000 võimalikule maa taotlejale kirja, milles teavitab firmasid maa erastamise võimalusest. Protsess aga liigub visalt, praeguseks on erastamisagentuur sõlminud lepingud vaid kolme maatüki erastamiseks, kokku on erastamisagentuuri laekunud 23 avaldust.

Erastamisagentuuri peadirektori Väino Sarneti sõnul püüab erastamisagentuur suurendada survet kohalikele omavalitsustele, lootuses, et kui suureneb taotluste arv kohalikele omavalitsustele, siis suureneb omakorda ka nende taotluste arv, mis pääsevad omavalitsuste filtrist erastamisagentuurini. Suurim probleem on, et maa erastamistaotlused ei jõua omavalitsustest agentuurini, kuna omavalitsused ei saa maa erastamisprotsessist kasu. Omavalitsustes viidatakse puudulikule infole, erastamisagentuur omakorda tegeleb instrueerimis- ja selgitustööga. Maa erastamisprotsessi venimist võib pikendada seegi, kui maareformi seadusesse viiakse parandus, mille järgi saab juriidiline isik maad vaid siis, kui ta on äriregistrisse kantud.

Taotleja esitab linna- või vallavalitsusele:

Avalduse, milles märgitakse:

- isiku nimi ja isikukood (sünniaeg ja passiandmed);

juriidilise isiku nimetus, asukoht, ettevõtteregistri registreerimisnumber ja -aeg või äriregistri kood;

juriidilistel isikutel andmed aktsionäride või osanike kohta ja nende osade suurus põhikapitalis;

välismaalasel kehtiva passi või passi asdendava dokumendi andmed;

andmed ehitise erastanud või maa rendi-hoonestusõiguse või tasuta kasutamise lepingu sõlminud asutuse kohta;

- taotletava maa asukoht, suurus ja maakasutuse otstarve (alus: planeeringu- ja ehitusseadus, maakatastriseadus ja vabariigi valitsuse 1994. aasta 24. jaanuari määrus nr 39 «Katastriüksuste sihtotstarvete liigid ja nende määramise alused»);

- maa ostueesõigusega erastamise õiguslik alus viitega maareformi seaduse § 21 ja § 22 lg 2 (alus: maareformi seadus).

Avaldusele lisatakse:

- senist maakasutusõigust tõendavad dokumendid (maa andmise otsus, maa looduses eraldamise akt või asendiplaan või asukoha skeem, maa rendi- või tasuta kasutamise leping või väljavõte kinnistusraamatust hoonestusõiguse kohta;

- hoonete omandiõigust tõendavad dokumendid (ostu-müügileping, hooneregistri õiend) või seaduslikus korras väljaantud ehitusluba.

Linna- või vallavalitsus:

- avab maa ostueesõigusega erastamise toimiku;

- kontrollib esitatud andmete õigsust;

- määrab vajadusel koos maavalitsusega kindlaks hoonetealuse ja nende teenindamiseks vajaliku maa või ehitise juurde kuuluva maa suuruse ja piirid, arvestades territoriaalplaneerimise ja maakorralduse nõudeid (alus: planeeringu- ja ehitusseadus, maareformiseadus ja vabariigi valitsuse 1992. a 16. juuli määrus nr 208 «Hoonete alus ja nende teenindamiseks vajaliku maa määramise alused»);

- määrab kindlaks maa ostueesõigusega erastamise muud tingimused ning pöördub vajadusel teiste asutuste poole kooskõlastuste ja seisukohtade saamiseks;

- määrab erastatava maa sihtotstarbe;

- määrab kindlaks erastatava maa maksustamishinna (alus: maa hindamise seadus, keskkonnaministri 1994. a 25. jaanuari määrus nr 1);

- võtab vastu korralduse, milles märgitakse: andmed erastamist taotleva isiku kohta; maa ostueesõigusega erastamise õiguslik alus; erastatava maa asukoht, suurus, sihtotstarve ja maksustamishind; maa ostueesõigusega erastamise tingimused;

- esitab vajadusel volikogule maa erastamise nõusoleku andmise otsustamiseks vajalikud materjalid;

- Saadab maa ostueesõigusega erastamise toimiku maa erastamise korraldajale.

Maa erastamise korraldaja:(erastamisagentuur või maavanem)

- kontrollib maa ostueesõigusega erastamiseks esitatud dokumentide ja andmete õigsust;

- määrab kindlaks erastataval maal kasvava metsa maksumuse;

- määrab vajadusel täiendavalt kindlaks maa ostueesõigusega erastamise tingimused. Esitab vajadusel maa ostueesõigusega erastamise vabariigi valitsuse loa taotlemiseks vajalikud materjalid majandus- või keskkonnaministeeriumile;

- määrab korraldusega kindlaks maa ostueesõigusega erastamise tingimused.

Korralduses märgitakse:

-- isik, kellele maa müüakse;

-- maa ostueesõigusega erastamise õiguslik alus;

-- maa asukoht, suurus, sihtotstarve, maksumus ja maal kasvava metsa maksumus;

-- maa erastamise muud tingimused;

-- ostuhinna tasumise kord ja tähtajad;

-- pangaasutuse nimetus, kus on avatud erastamise eriarve ja erastamisväärtpaberiarve, ning nende arvete numbrid;

-- erastamise tingimuste peale edasikaebamise kord;

- teeb taotlejale korralduse teatavaks kümne päeva jooksul alates korralduse vastuvõtmise päevast arvates;

- korraldab katastriüksuse moodustamise ja selle registreerimise riigi maakatastris (alus: maakatastriseadus);

- korraldab maa ostu-müügilepingu, asjaõiguslepingu ja vajadusel hüpoteegiseadmise ettevalmistamise.

Ostu-müügitehingu vormistamine:

- ostja võib vaidlustada maa erastamise korraldaja poolt väljaantud maa ostueesõigusega erastamise korraldust;

- ostja on kohustatud tasuma linna- või vallavalitsusele ja maa erastamise korraldajale nende poolt teostatud maa ostueesõigusega erastamise toimingute kulud;

- maa ostuhind tasutakse kas korraga või pikaajaliste maksetena. Ostjal on õigus tasuda kuni pool ostuhinnast erastamisväärtpaberites;

- eraisikud võivad elamu-, metsa ja põllumajandusmaa ja ENSV taluseaduse alusel antud maa eest tasumisel kasutada kuni viiekümneaastast järelmaksutähtaega, arvestusega, et tasumisel kuuluv summa ei oleks väiksem kui 2000 krooni aastas.

Järelmaksu tingimused on:

-- kuni 5 aastat, kui maa ostuhind on 25 000--300 000 kr;

-- kuni 10 aastat, kui maa ostuhind on 300 000-- 5 000 000 kr;

-- kuni 15 aastat, kui maa ostuhind on 500 000 kr või üle selle.

Jaga lugu:
Hetkel kuum