29. aprill 1996
Jaga lugu:

Konteinerid raudteelt kadumas

Konteinerite vähesuse tõttu võib nende Venemaale saatmise ooteaeg kesta Tallinna kaubajaamas nädalaid

Tallinna kaubajaamale klientide konteinereid vahendava RE Eesti Raudtee kommertsettevõtte Katon hiilgeajad jäävad Vene sõjaväe lahkumise perioodi. Toona saadeti iga päev kaubajaamast teele ligi 60 konteinerit kaupa. Praeguseks kohalike ettevõtete veoste vahendajaks jäänud ettevõtte Katon juhataja Mart Liblik peab tunnistama, et Tallinna kaubajaamas esineb päevi, kus teele ei lähetata ühtki konteinerit. «Vene sõjavägi on läinud ja suurettevõtetest kliendid, kes vanasti meie teenuseid kasutasid, kas seisavad või eelistavad hoopis autovedusid,» kurdab Liblik. Tema sõnul on raudteetariifid siiski suhteliselt kõrged.

Enamiku oma toodangust Venemaale eksportiv AS Norma eelistab siiani oma turvavöösid Venemaa autotööstusele saata raudteel. Norma lähetusjuht Arno Mets on kindel, et see on ettevõttele kõige soodsam transpordiviis. Kui raudteel moodustavad veokulud kauba maksumusest 0,7--0,8 protsenti, siis autovedude puhul tõuseb transpordikulu 4,2--4,3 protsendini. Metsa sõnade kohaselt on odava raudteetranspordi probleemiks konteineri ärasaatmine, kuna kaubajaam ei suuda kiiresti komplekteerida täis vaguneid. Konteinerite teele lähetamine võib venida kahest nädalast kuni kuuni, räägib Mets.

Olukorra parandamiseks on Norma üritanud Katoniga lepinguid tehes sisse suruda punkti, mis garanteeriks konteinerite saatmise vähemalt kahe nädala jooksul.

Katoni juhid on taolised katsed tõrjunud, öeldes, et nad ei hakka Normale tühje konteinereid laadimiseks ette andma ja ei lase seega täis konteinereid tuua oma territooriumile ootama. Mets peab tunnistama, et Norma ettepanekud kaotavad sellega igasuguse mõtte.

Mart Liblik on Norma lähetusjuhi jutu peale nõutu. «Suudame kliendid kindlustada konteineritega, kuid nende ärasaatmisega on tõesti raskusi. Tegelikult see ei olegi meie süü,» leiab Liblik. Tema väitel ei luba raudteel üksiku konteineri sõidutamist ohutusreeglid. «Kui vagunis on üks konteiner ja see vagun kusagilt mäest alla lastakse, siis läheb konteiner lihtsalt ümber ja vagun võib teelt välja joosta,» selgitab Liblik.

Suuremaid seisakuid pole Normal transpordiga siiski ette tulnud. Metsa sõnade kohaselt ollakse Katoniga heades suhetes. Viimane on vajaduse korral omalt poolt lisanud vaguni koosseisu täitmiseks mõne tühja konteineri.

Mart Liblik salgab õhu transportimise siiski maha. «Tühje konteinereid me küll ei saada, sest meil ei jätku neid endalegi.» Libliku andmetel on vagunite ja konteinerite park endise Nõukogude Liidu raudteede vahel veel jaotamata. Tallinna kaubajaama tippajal, kui saadeti minema Vene sõjaväe vara, tekkis moment, kus kõik raudteed hakkasid konteinereid endale kokku kraapima. Tallinnast saadeti päevas minema ligi 60 konteinerit, tagasi ei tulnud aga midagi, räägib Liblik.

Eesti Raudtee peadirektori Parbo Juchnewitschi kinnitusel on Eesti Raudteel juba praegu olemas teatud arv paljunõutud 20- ja 40tonniseid konteinereid. Väiksemaid konteinereid pole aga Juchnewitschi väitel enam vaja. Kaubavedude struktuur on niivõrd muutunud, et neid kasutatakse harva ja nad ei leia üldises raudteevõrgus enam tööd. Seetõttu peavad veel saadetavad väikekonteinerid Tallinna kaubajaamas saatmist kauem ootama.

Mart Libliku sõnul võinuks pikale ooteajale leevendust tuua ASi N-Terminaal plaan käivitada Moskva suunal terve konteinerblokkrong. See oleks andnud võimaluse panna nimetatud marsuudile kaasa ka teiste ettevõtete veoseid. Paraku ei olnud idee tehniliselt kohe teostatav, kuna nõudis ühe harutee juurde ehitamist. Kilomeeter raudtee ehitamist maksab aga neli miljonit krooni. N-Terminaali transpordidirektor Aap Kuum väidab siiski, et probleem oli Venemaas. Peamisena nimetab ta garantiide puudumist. Pole kindel, et sinna saadetud konteinerid ka tagasi tulevad.

«Oleme oma leiva praktiliselt kaotanud,» tõdeb Liblik Eesti Raudtee cargofirma troostitut olukorda. Elus püsimiseks on Katon taotlenud hoopis rahvusvaheliste autovedude litsentsi ja veab vajadusel konteinereid Venemaale kahe Scania veokiga.

Juchnewitsch nendib, et see äri, kui konteineritega veeti lahkuva Vene sõjaväe vara ja ka Eesti mööblit kuhugi Venemaale, on lõppenud. Määrav Eesti Raudtee majandustulemis on nüüd õlitoodete vedu, kuid see ei käi läbi Katoni, märkis Juchnewitsch. Ta lisas, et Katoni ootab lähiajal ees reorganiseerimine.

Jaga lugu:
Hetkel kuum