29. aprill 1996
Jaga lugu:

Tööturuamet pakub mitmeid võimalusi

11. märtsi Äripäeva juhtkirjas «Võhma sündroomist» on vähe tähelepanu pööratud riigi osale töötute ümberõppe korraldamisel ja töötutele uue rakenduse leidmisel. Alates 1990. aastast on loodud riigi tööturuamet, kellele alluvad tööhõivekeskused igas maakonnas. Lisaks muude ülesannete lahendamisele on riiklikul tööturuametil pakkuda kahte teenust, mis peaksid aitama töötuksjäänuid uue rakenduse leidmisel.

Esiteks pakub tööturuamet tööturu toetust töötule ettevõtluse alustamiseks, n-ö stardiraha, teiseks tööturu toetust tööandjale, kes võtab tööle tööjõuturul väikse konkurentsivõimega isiku. Mõlemal juhul on tegemist rahalise toetusega.

Tööturu toetus töötule ettevõtluse alustamiseks on 8000 krooni. Töötu peab selle taotlemiseks pöörduma elukohajärgsesse tööhõiveametisse. Töötu peab esitama meie poolt nõutavad dokumendid: taotluse, meie nõuetele vastava äriplaani, ettevõtlusalast kogemust või ettevõtlusalase koolituse läbimist tõendava dokumendi. Ja kui äriplaan näeb ette näiteks kaupluse avamist, siis nõuame ka rendi- või eelrendilepingut.

Tööturuamet pakub ettevõtlusalast koolitust, nii et koolitusele ei kuluta inimene sentigi, samuti suuname inimesi uusettevõtluskeskustesse. Sealt saab konsultatsiooni, aidatakse koostada äriühingu dokumente, äriplaani jne, ning seda praktiliselt tasuta, nagu Äripäev ka kirjutas.

Tahame jõuda selleni, et ettevõtluskeskused nõustaksid inimest ka siis, kui ta on juba oma ettevõtte loonud. Praegu puudub selleks raha, sest toetussumma on väike. Oleme taotlenud vabariigi valitsuselt selle summa suurendamist 20 000 kroonile.

Kui inimene pole kolme kuu jooksul äriplaanis ettenähtud tegevusega alustanud või on selle lõpetanud enne aasta möödumist, siis me nõuame selle raha tagasi kas kokkuleppe alusel või kohtu kaudu.

Tööandjal on võimalik taotleda toetust, kui võtab tööle vähekonkurentsivõimelise isiku. See puudutab 16--20aastaseid noori, kellel on puudulik ettevalmistus või pole seda üldse ja puudub töökogemus; puuetega isikuid; naisi, kes kasvatavad väikseid lapsi; kinnipidamiskohtadest vabanenud isikuid ja isikuid, kel on vanaduspensionini jäänud kuni viis aastat.

Et motiveerida tööandjat niisuguseid inimesi tööle võtma, pakume osalist palgakompensatsiooni. Ta valib meie registrist vähekonkurentsivõimelise töötu välja, sõlmib tööhõiveametiga lepingu ja selle lepingu alusel, kui väljavalitud inimene asub tööle täistööajaga, on tööandjal võimalik saada esimese kuue kuu jooksul 680 kr, s.o üks miinimumpalk, ja järgneva kuue kuu jooksul pool miinimumpalka, s.o 340 kr, kokku 6120 krooni aastas.

Kujutame ette, et tööandja võtab tööle koristaja, kel on pensionini jäänud viis aastat, ja määrab tema palgaks 1000 krooni. Pärast töötajale palga väljamaksmist toob tööandja palgatõendi tööturuametisse. Nii et reaalne palgakulu on toetuse võrra väiksem.

Kahjuks on vähesed tööandjad sellest võimalusest teadlikud ja seetõttu on seda ka vähe kasutanud. Eelmisel aastal rakendati selle toetusega tööle ainult 121 inimest.

Eelarves on vahendeid ettevõtluse alustamiseks mõeldud toetusteks 4 miljonit krooni ja tööandjatele 1 miljon krooni.

Praegu vahendab tööhõiveamet peamiselt vakantseid töökohti, mis on passiivne tegevus. Võimaldades töötutel luua oma ettevõtte, loome uusi töökohti.

Jaga lugu:
Hetkel kuum