5. mai 1996
Jaga lugu:

Ametiühingud ärkavad

«Eesti ametiühinguliikumine on taas tekkimas ja täna on olemas ka juba hulgaliselt ametiühingute liite, mis tööliste ja töötajate õiguste eest seisavad,» rääkis Andres Lipstok. «Töötajad ja töölised peavad oma huve mingit moodi tööandjate ees väljendama ja paremat teed kui ametiühing maailm täna välja mõelnud ei ole.»

Täna on Eestis ametiühingutesse liitunud 170 000 töötajat. Oma ametiühing on enamikul tootmisharudel, vaid ehituses on nende osakaal väike.

Lipstoki sõnul pole Eestis tööpuudust veel oluliselt tekkinud. Lähenevad restruktureerimised ja ümberkorraldused võivad aga tähendada tööpuuduse järsku kasvu, toonitas ta.

Sotsiaalsete garantiide suurendamine, mida soovivad ametiühingud, tooks täiendava koormuse riigieelarvele, maksumaksjatele ja ühiskonnale tervikuna, lausus Lipstok. Ta lisas, et sellist plahvatuslikku kasvu sotsiaalsetel garantiidel riigieelarve täna üle ei ela.

Ametiühingute keskliidu esimees Raivo Paavo peab ametiühingute üheks suuremaks saavutuseks kollektiivlepingute sõlmimist töökohtadel. Hiljuti Silmetis sõlmitud kollektiivleping võimaldas kõrvaldada sotsiaalsed pinged Sillamäel.

«Selge on, et koondamised tulevad, sest ei saa majandada ebaratsionaalselt,» kommenteeris Paavo Narva Kreenholmis toimunud suurkoondamist. «Aga me peame olema sellest informeeritud ja selleks valmis.»

Ka energeetikute ametiühingu juht Enn Luuk on leppinud mõttega, et peatselt toimuvad energeetikas seoses suurte ümberkorraldustega koondamised.

«Erastamised ja tootmiste ümberkorraldamised on kindlasti vajalikud, sest muidu ei tuleks siia välisinvestorid,» rääkis Luuk. «Inimeste koondamine on paratamatus. Meie ülesanne on vaadata, mis koondatud inimestega edasi saab.»

Samas tunnistab Luuk oma jõuetust sekkuda laialdaste koondamiste korral. «Kahjuks midagi konkreetset nõuda ei saa,» rääkis ta. «Sellised asjad otsustab tööandja. Meie asi on rääkida tavalisest tööinimesest ja meelde tuletada kuni valitsuseni välja, millised aktid on välja töötamata, sotsiaalseid garantiisid jne.»

Üks suuremaid Eesti ametiühinguid on energeetikatöötajate ametiühing ligi 8000 liikmega. Energeetikutest on ametiühinguga liitunud ligi 80% töötajaskonnast.

«Meie põhisaavutuseks ongi see, et meie liikmeskond on säilinud,» oli Luuk uhke. «Tahame ühistegevuse kaudu oma liikmeid kaitsta. Meil on ka oma töötukassa. Ma usun, et need on sellised stiimulid, et olla ametiühingu liige.»

Ametiühingu liikmed maksavad praegu ühe protsendi liikmemaksu, mis Raivo Paavo sõnul on rohkem sümboolne tasu võrreldes garantiidega, mida liige organisatsioonist saab.

«Mitmed allorganisatsioonid on moodustanud vastavad fondid või kassad -- näiteks töötukassa, kassa haigestumise korral, vigastuse puhuks. Lisaks garantiidele, mida riik annab, saavad ametiühingu liikmed sealt lisatoetust,» rääkis Paavo.

Enn Luuki sõnul maksab energeetika ametiühing töötuks jäänud liikmetele 300 krooni abiraha kuus, rohkem, kui riik neile pakub. «Õnneks meil ei ole süsteemis palju töötuid, sest energeetikud on olnud tööturul konkurentsivõimelised,» rääkis Luuk.

Jaga lugu:
Hetkel kuum