5 mai 1996

Sakslasi valdab rühmitamiskirg

Euroopa on jagunenud kontsentrilisteks ringideks, on Saksa liidupanga presidendi Hans Tietmeyeri viimaste aegade lemmikfraas.

Euroopa mõjuvõimas finantsist on sellega välja öelnud paljude Euroopa Liidu (EL) ja eriti Saksamaa ametnike jaoks seni tabuteemaks olnud tõe: Euroopa on riikide ühenduste, rühmade jne vahel ära jagatud, selle keskpunkt on Saksamaa ning riikidel on oma kastist raske väljuda.

Et ELi juhtriik Saksamaa käsitab Euroopat riigirühmadena, tahab ta loomulikult ka kümne Kesk- ja Ida-Euroopast pärit ELi pürgija vahele selged piirid tõmmata.

Doktor Timmermann Saksamaa riiklikust Ida-Euroopa instituudist nimetab esimeses järjekorras liitujateks T?ehhit, Ungarit, Poolat, väikeste mööndustega Sloveeniat. Viimase puhul tekitab muret asjaolu, et kinnisvaraomanike tõttu on Sloveenial tekkinud erimeelsused Itaaliaga. Vastuseisu liitumisele on ka mujalt. Loomulikult, mängus on suured summad, ligi pool Brüsseli eelarvest läheb subsiidiumiteks.

Omaette kindla grupina käsitletakse Saksamaal Rumeeniat, Bulgaariat ja Slovakkiat. Riike ühendava lülina nähakse seda, et ükski neist ei vasta demokraatliku riigi standardile.

Eesti on Saksamaal liigitatud Balti gruppi, Eesti astumist ELi enne Lätit ja Leedut ei pea Saksamaa tõenäoliseks. Pärast pisukest mõtlemisaega nendib liidupäeva pressi?eff Hagen Lambsdorff siiski: «Eesti on võrreldes teistega väljaspool arvestust.» Ent kohe lisab ta, et Balti riigid peaksid tegema rohkem omavahelist koostööd ja püüdma koos avada ELi ust. Läbirääkimisi peetakse gruppidega, kiidab takka ka Annette Matthias-Werner, Euroopa komisjoni esindaja Bonnis.

Liikudes kontsentriliste ringidega veelgi ida poole, tulevad vastu Valgevene ja Ukraina, riigid, millest Saksamaal ei osata suurt midagi rääkida. «Valgevene on Venemaa ripats ning Ukraina efektseim külg on oskus tuumalõhkepeadega välismaalt raha välja pressida,» on napp kommentaar.

Venemaa on objekt, mille kohta arvamust avaldades muutuvad sakslased ettevaatlikuks. Hinnangud kõiguvad ühest äärmusest teise, lahtiseks jääb ka küsimus: kas Venemaa üldse on Euroopa osa? Saksa valitsus igatahes ei arvesta, et Venemaa võiks ELiga liituda, märgib Bernard Zepter Saksamaa välisministeeriumist.

Sakslaste rühmitamiskire viimane näide on 1999. a tekkiv Euroopa majandus- ja rahaliit. Ehkki rahaliidu eestvedajamaal Saksamaal kõik nagu ühest suust kinnitavad, et pärast selle alustamist mingit jagunemist ei toimu, on selge, et in'idel out'idega võrreldes mitmed eelised on. Need puudutavad nii majandusvabadusi kui näiteks rahaliidu juhtimist.

Euroopa jagamisel lähtub Saksamaa põhiliselt poliitilisest aspektist. Tõestuseks olgu fakt, et kümme Kesk- ja Ida-Euroopa riigi sisemajanduse kogutoodangu (SKT) summa on 4,1% ELi SKTst. Seega ei ole tõenäoline, et EL ja Saksamaa oleks majanduslikult eriliselt huvitatud näiteks Eesti 1,5 miljonit või isegi Balti piirkonna 8 miljonit elanikku hõlmavast turust.

Lõppu lihtne näide sakslaste alateadvuslikust eristamissoovist. Väljaspool ametlikke sõnavõtte piirdub Euroopa nende jaoks alaga, mida hõlmab Euroopa Liit.

Hetkel kuum