7. mai 1996
Jaga lugu:

Ehitus lõpeb kasutusloaga

Ehitusprotsessi viimane etapp on kohalikult omavalitsuselt hoone kasutusloa muretsemine

«Kui ehitus valmis saab, tuleb vaadata, et see vastaks kõikidele normidele ja ekspluatatsiooninõuetele,» räägib ehituse kasutusloa vajadusest Tallinna ehitusinspektsiooni juhataja Märt Ilus.

Ilusa sõnul vaatab komisjon, et hoone vastaks projektile, oleks väliselt nägus ning tehniliselt laitmatu. Ülevaatajaks on omaniku poolt kokku kutsutud vastuvõtukomisjon, mille koosseis sõltub hoone iseloomust. Alati huvituvad valmis hoonest tuletõrje- ja päästeameti ning tervisekaitse spetsialistid, keskkonna saastatuse ohu korral ka keskkonnaameti esindajad. Ametiasutuste korral kontrollivad töötingimusi tööinspektsiooni töötajad. Komisjoni koosseis kooskõlastatakse ehitusinspektsiooniga, kes vaatab, et esindatud oleksid kohustuslike ametite inspektorid.

Et komisjon saaks valmis hoonet hinnata, tuleb talle esitada ehituse vastuvõtu dokumentatsioon, mille paneb kokku ehitaja, kuid mille eest vastutab omanik. Kaudselt vastutab selle eest ka omaniku palgatud ja kohaliku omavalitsuse aktsepteeritud järelevaataja. «Suuremate ehituste vastuvõtmiseks on vaja kokku panna paarisentimeetrine album,» lausub ASi AIK Projekt juht Andres Juhani, kelle tööks järelevaatajana on selline pakk koostada. Kogenematu tellija üllatub, kui saab sellest liiga hilja teada, mil ehitaja läinud nelja tuule poole koos nõupidamisprotokollide või tööde aktidega.

Väikeelamute puhul nii suurt hulka dokumente ei nõuta. Saku valla ehitusjärelevalve inseneri Hillar Lindmaa sõnul on eramu kasutusloa väljastamiseks üldjuhul tarvis hoone ülevaatus-vastuvõtu akti, elektri- ja veekasutusluba.

Kasutusloa peab taotlema ükskõik kui suures mahus püstitatud ehitise puhul. Ilusa sõnul soositakse väikeelamu omanikke ja korraldatakse eramu vastuvõtt lihtsustatud skeemi korras.

Lindmaa kinnitab, et individuaalmaja ülevaatamisega saab hakkama omavalitsuse ehitusspetsialist. Tema sõnul piisab, kui keskkonna-, tuletõrje- ja tervisekaitse spetsialistid on eelnevalt objektiga tutvunud ning andnud omanikule kirjaliku tõendi hoone nõuetele vastavuse kohta.

Märt Ilusa sõnutsi võib väikeelamusse sisse kolida, kui seal on lõpuni valmis vähemalt üks tuba, köök ja sanitaarsõlm. Ehkki inimesed elavad aastakümneid vastuvõtmata hoones, ei saa pooleldi valminud hoonesse elanikud end sisse kirjutada ega sellega juriidilisi tehinguid teha. Kui hoonekompleksis on abihoone, mis on kohandatav ajutiseks eluhooneks, siis tervishoiu- ja tuletõrjeametnike nõusolekul on võimalik end sinna sisse kirjutada. Siis on võimalik ka pangalt laenu saada ning tasapisi edasi ehitada.

Mitmest osast koosnevat suurehitust on võimalik vastu võttu ka osade kaupa. «Tööstusettevõtte puhul on tavaline, et laomajandus lahendatakse esialgu kuskil mujal,» nendib Ilus. Ka elamuid saab sektsioonide kaupa vastu võtta. «Kuid see, mida me vastu võtame, peab olema täiesti valmis,» on Ilus resoluutne.

Planeerimis- ja ehitusseaduse järgi võib ehitist kasutada ainult kasutusloas ette nähtud otstarbel. Kui kasutamise otstarve muutub, siis on vaja hankida uus kasutusluba. Seda isegi juhul, kui otstarbe muutumisega ei kaasne ehitustöid.

Ilus soovitab ettevõtjatel veenduda, et tema renditud pind oleks kasutusloakohane. Nii näiteks on paljud Lasnamäe pisipoed rendile võetud keldritena. «Neil on küll kehtiv rendileping, ent kui see hoolega läbi lugeda, selgub, et renditakse tehnilist keldrit,» valgustab Ilus tegelikku olukorda. «See aga kõlbab heal juhul mõne süttimatu aine hoidmiseks, aga mitte poepidamiseks.»

Ilusa väitel on lubadesüsteem üks viis hankida infot, kus midagi toimub. Teisalt tungib selline süsteem maksupoliitikasse, sest kui keegi tahab väikeelamusse näiteks poodi teha, siis pole maa maksustamishind enam sama. Ka turvalisust peavad omavalitsuse ametnikud oluliseks. «Massikogunemiskohtades on teised nõuded,» rõhutab Ilus ilmselget reeglit. Pärast probleeme suurte kaubanduskeskustega on Tallinna ehitusinspektsioon Ilusa sõnul hakanud tõhusamat koostööd tegema linnaosavalitsustega, kes annavad välja firmade tegevuslube. «Nüüd ei anta tegevuslube välja enne, kui hoonel ei ole kasutusluba,» väidab ta.

Hoone omavolilise ekspluateerimise eest on halduskohtul õigus teha trahvi 100 päevapalga ulatuses, ehitusinspektsioonil 200--300 krooni ringis. Paarisajakroonist trahvi ehituses ei saa karistuseks pidada, ehkki seda praktiseeritakse. «See on vaid inimesele väike häbi-häbi tegemine,» peab Ilus mõjukamaks vahendiks seadust rikkunud ettevõtja äriliste toimingute katkestamist. Ehkki linnaisad soovivad korda majja luua, tunnistavad nad, et seda ei suudeta iialgi. «Keegi ei kasvata meid maksumaksja kulul nii suureks, et suudaksime kõike kontrollida,» tõdeb Ilus.

Jaga lugu:
Hetkel kuum