7. mai 1996
Jaga lugu:

Euroopa Liidus uus kaubamärgisüsteem

Alates 1. aprillist on võimalik esitada Euroopa Liidu kaubamärgi (Community Trade Mark, CTM) registreerimise avaldusi. Euroopa Liidu kaubamärk kehtib kogu Euroopa Liidu territooriumil ning kaubamärgi registreerimiseks tuleb esitada sellekohane avaldus Euroopa Liidu kaubamärgiametisse. Avaldusi võivad esitada ka isikud väljastpoolt Euroopa Liidu liikmesriike, sh Eesti. Selleks tuleb kasutada mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis registreeritud patendivoliniku teenuseid.

Avalduse võib esitada inglise, prantsuse, saksa, itaalia või hispaania keeles ning esitamisel tuleb tasuda vastav lõiv. Viimane on aga oluliselt väiksem kui kaubamärgi taotlemisel eraldi mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis.

Avalduses võib taotleda Pariisi konventsioonist tulenevat varasema kaubamärgi kuuekuulist prioriteeti. Kuna Eesti on Pariisi konventsiooni liikmesriik, siis võib Euroopa Liidu kaubamärki taotleda ka Eesti kaubamärgi prioriteedi põhjal. Iga avaldus võib katta ühe või mitu klassi rahvusvahelise kauba- ja teenuseklasside klassifikaatori järgi (vastavalt Nizza lepingule, millega käesoleval aastal ühines ka Eesti). Lisalõiv on ette nähtud neljanda ning iga järgneva klassi eest. Kui taotletakse varasemat prioriteeti, siis tuleb esitada varasema taotluse tõendatud koopia (nn prioriteeditõend).

Kaubamärgina võib registreerida väga erinevaid objekte, sealhulgas ka toote ning tema pakendi kuju, värv, nimi ning isegi lõhn ja tunnusmeloodia.

Olemasolevad kaubamärgid saab koondada Euroopa Liidu kaubamärgi alla.

Euroopa Liidu kaubamärk ei hakka asendama Euroopa Liidu liikmesriikides kehtivaid nn rahvuslikke süsteeme, vaid hakkab eksisteerima nendega kõrvuti. Seega jäävad jõusse seni liikmesriikides kehtinud kaubamärgid, samuti jääb edaspidigi võimalus taotleda kaubamärki igas Euroopa Liidu liikmesriigis eraldi.

Euroopa Liidu kaubamärgi omanik võib eri riikides registreeritud ning jõus olevad ühesugused kaubamärgid koondada Euroopa Liidu kaubamärgi kaitse alla. Piirdudes vaid ühe, ELi kaubamärgiga, säästab omanik nii eri riikides tasutavate pikenduslõivude kui ka volinike honoraride arvel. Tänu Euroopa Liidu kaubamärgile säiluvad tal kõik õigused isegi siis, kui ta jätab oma kaubamärgid eri riikides pikendamata ning need kustutatakse registrist.

Euroopa Liidu kaubamärgi registreerimise avalduse esitamise ning registrisse kandmise lõivu suurus on alates 2000 eküüst (ca 30 000 krooni).

Euroopa Liidu kaubamärk on jõus kümme aastat ning tema kehtivust on võimalik pikendada. Pikendamiseks tuleb tasuda vastav lõiv 2500 eküüd (ca 35 000 krooni). Lõivudele lisandub patendivolinike honorar, mis suuruse poolest on võrreldav lõivudega.

Võrdluseks, olenevalt Euroopa Liidu liikmesriigist on kaubamärgitaotluse esitamise ja registreerimise riigilõivu alammäär 3000--7500 krooni. Üheks kallimaks riigiks on üllataval kombel Taani.

Euroopa Liidu kaubamärgi omanikul on kohustus registreeritud kaubamärki kasutada. Kui ta ei ole seda teinud viie aasta jooksul alates registreerimisest, võib asjast huvitatud isik taotleda märgi tühistamist mittekasutamise alusel.

Euroopa Liidu kaubamärgile võib vastandada kogu Euroopa Liidus registreeritud märke, seega on sobiva kaubamärgi leidmine palju keerulisem. Niigi on raske leida kaubamärki (eelkõige sõnamärki), mis oleks ühtviisi sobiv niivõrd erinevates keelekeskkondades nagu seda on Euroopa Liidus. Seega, vähemalt esimesel etapil, on Euroopa Liidu kaubamärk eelkõige transnatsionaalsetele suurettevõtetele, kes tegutsevad sama nime all kogu Euroopas. Kuid Euroopa-siseste piiride edasisel hägustumisel ning lõplikul kadumisel tõuseb loomulikult ka Euroopa Liidu kaubamärgi tähtsus.

Vastava ala spetsialistid -- patendivolinikud -- jälgivad väga tähelepanelikult esimeste Euroopa Liidu kaubamärkide registreerimist ning sellega seoses tekkivaid (kohtu)protsesse.

Jaga lugu:
Hetkel kuum